Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson ütles, et kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim.

Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot kulutati ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris kuus miljonit eurot.

Riigieelarve eraldas 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta varem. Eraldatud summast pea pool oli suunatud üldiste teadmiste arendamisse, kus selget rakendusvaldkonda ei ole veel teada. Võrreldes varasemate aastatega suunas riik oluliselt enam raha tööstustootmisse ja tehnoloogia arendusse – 91 miljonit eurot.

Kulutused katse- ja arendustegevusele kasvasid enam kui veerandi võrra

Kõige rohkem kasvasid mullu kulutused katse- ja arendustegevusele – 28 protsendi võrra rohkem võrreldes eelneva aastaga.

"Selle taga on eelkõige ettevõtlussektor, sest kõigist teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest 58 protsenti kulutati 2023. aastal ettevõtluses," selgitas Pärson. 

Valdavalt tegeldakse ettevõtluses katse- ja arendustegevusega, aga ka rakendusuuringutega.

Rakendusuuringute maht eelmisel aastal mõnevõrra vähenes, ulatudes 164 miljoni euroni. Peamiselt ülikoolide ja riigisektorisse kuuluvate asutuste pärusmaaks olevate alusuuringute maht oli 138 miljon eurot, mis on seitse protsenti rohkem kui 2022. aastal.

Eelmisel aastal tegeles ettevõtlussektoris teadus- ja arendustegevusega 468 ettevõtet. Ettevõtete arv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, 2022. aastal oli selliseid ettevõtteid 399.

Alla 50 töötajaga ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht oli 2023. aastal 101 miljon eurot. See on ettevõtlussektoris tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutustest viiendik. Kõige suurem panus tuleb aga suurtelt 250 ja enama töötajaga ettevõtteilt, nende osa ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutustest moodustas 47 protsenti.

Teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate arv kasvas

Suurim osa ehk 60 protsenti teadus- ja arendustegevuse kuludest läks tööjõule, mis oli 2023. aastal 423 miljonit eurot. Tööjõukulu kasvas eelmise aastaga võrreldes seitse protsenti, mille taga on eelkõige valdkonna töötajate arvu suurenemine.

Investeeringute maht oli 85 miljonit eurot, mis moodustab teadus- arendustegevuse kuludest enam kui kümnendiku. Jooksevkulude maht oli 194 miljonit eurot, mille alla lähevad näiteks väiksemate seadmete, instrumentide, materjali ja muu käibevara soetus, samuti taristu ülalpidamine ning ettevõttesiseste projektide jaoks ostetud teadus- ja arendustegevuse tööd ning teenused.

Teadus- ja arendustööga oli 2023. aastal seotud üle 13 000 inimese. Täistööajale taandatud töötajate arv oli 8772, mis on üheksa protsenti rohkem kui 2022. aastal. Enim kasvas teadus- ja arendustööga seotud töötajate arv eelneva aastaga võrreldes kõrgharidussektoris (11 protsenti).

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2023. aastal 1,84 protsenti, mis on läbi ajaloo üks kõrgemaid. 2022. aastal oli see 1,78 protsenti.

Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2,25 protsenti, mis jäi samale tasemele nagu aasta varem.