Tänavu saab sündide arv Eestis tõenäoliselt olema rekordväike
Novembris sündis Eestis taas vähe lapsi ja aasta tervikuna püstitab suure tõenäosusega madala sündimuse uue rekordi. Võrreldes eelmise aasta novembriga sündis tänavu ligikaudu 100 last vähem. Sündide arv on vähenenud juba alates 2021. aastast.
Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sünnitusmaja seinal olev täpitabel näitab, et aasta jooksul on seal iga päev vähem või rohkem beebisid ilmavalgust näinud. Ükski päev ei ole jäänud täpita. Siis, kui "Aktuaalne kaamera" reede keskpäeval sünnitusmajas käis, oli esimene tänane beebi veel sündimata. Seda, et tänavu on vähem lapsi sündinud, on tunda ka seal.
"Lapsed sündimata ei jää. Aga kindlasti noored pered pisut rohkem kalkuleerivad ja oskavad ette vaadata tulevikku ja seetõttu kolmandate ja neljandate laste sünd võidakse natuke edasi lükata," lausus ITK naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.
2024. aasta novembri lõpu seisuga oli sündinud 1000 last vähem kui mullu samaks ajaks. Statistikaameti andmetel hakkas sündimus järsult vähenema alates 2021. aastast.
"Sündide arv on olnud langustrendis väga pikka aega juba. Aga 2021. ja 2022. aasta vahel oli see muutus eriti järsk ja just viimased aastad on olnud kõige madalama sündimusega. Kui 2021 sündis kuus keskmiselt veel 1100 last, siis 2024. aastal on kuus keskmiselt sündinud 800 last," ütles statistikaameti haridus- ja rahvastikustatistika tiimijuht Terje Trasberg.
Trasbergi sõnul on sündimus vähenenud kogu Euroopas. Sündimuse kordaja järgi on Eestist veel kehvem seis Soomes ja Leedus, aga ka Hispaanias, Itaalias ja Maltal. Eestist suurem sündimuse kordaja on Lätis ja Rootsis. Sündimuse kordaja näitab laste arvu naise kohta.
Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ütles, et sündimust mõjutab nii see, kui palju on meil sünnitamisealisi naisi kui ka käitumine – ehk see, kas lapsi soovitakse saada. Sündimuse suurt kasvu tema sõnul oodata ei ole.
"Sündimus võib ka suureneda ilma, et inimeste käitumine muutuks, juhul kui meil tuleb fertiilses eas naisi rohkem juurde. Aga küsimus on see, et kust neid peaks tulema, Kõige kiirem tee on sisseränne. Loomulik Eesti demograafiline olukord või meie rahvastiku püramiid ei näita, et meil oleks tulevikus suuremaid põlvkondi loota;" lausus Ainsaar.
Ainsaare sõnul mõjutab praegu sündimuse vähenemist noorte perede ebakindlus tuleviku osas.
Toimetaja: Marko Tooming
