Eesti majanduse teenindussektor, kuhu kuulub näiteks kaubandus, turism, avalik haldus ja teenused, on kogu aeg kasvamas, samas kui tööstuse tegevusalade osakaal on vähenenud. Kui 2010. aastal oli teenustepõhise majanduse osakaal SKP-st 68 protsenti, siis 10 aastat hiljem oli see juba 73 protsenti. Tänavu võib selle osakaal jõuda 74,5 protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Arenenud ühiskonnas tõesti, teenuste osakaal on samm-sammult alati kasvav. Kui me võtame Eesti, siis erinevad digiteenused on ka valdkond, mida me ekspordime, meil on väga suurepärased IT-sektori ettevõtted, digitaliseerimine. Need samamoodi tegelevad ka ekspordiga," ütles Erkki Keldo.

Suur teenuste sektor aitab vähendada Eesti välismajanduse defitsiiti. Kui kaupade konto on puudujäägis, siis teenuste konto on aina suurenevas ülejäägis.

"Viimaste aastatel on väga selge trend selles, et teenuste saldo on positiivne ja see tasakaalustab meie jooksevkontot. Teenuste maht kasvab kiiremini kui kaupade maht väliskaubanduse poole pealt," ütles Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran ütles, et tööstus on siiski majanduse alusstruktuur. Tööstusmajandus loob rohkem töökohti ja eksportiv tööstus annab ka suuremat lisandväärtust.

"Ja kui läheb tööstusel paremini, läheb ka teenusmajandusel paremini. Lõpuks keegi peab ju olema, kes seda teenust tarbib. Ma arvan, et meil on jalad põhjas, et suurem häda on möödas. Me näeme selgeid valguskiiri, järgmisel aastal eriti," sõnas Haran.

Erkki Keldo lisas, et kui Eesti tahab ühiskonnana jõukas olla, siis on vaja nii teenusmajandust kui ka tööstusmajandust. "Uute tööstuste peale ja investeeringute peale käib väga tihe konkurents maailmas ja sellepärast me oleme ka mitu algatust tänase valitsusega teinud. Üks on suurinvesteeringute meede, kus me tahame näha, et olemasolevad tööstused kasvaksid, aga teistpidi uued tööstused tuleksid Eestisse," rääkis Keldo.