Oluline teisipäeval, 24. detsembril kell 22.48:

- Ukraina droonirünnak tabas Vene sõjalennuvälja Rostovi oblastis;

- Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita;

- Ukraina sai kätte esimese miljardi Vene külmutatud varade tuludelt;

- Krõvõi Rihis sai raketirünnakus üks inimene surma, 11 vigastada;

- Kubilius: Euroopa Liit suurendab uuel aastal relvastuse tootmist Ukrainale;

- Ukraina armee: Vene väed üritavad vallutada Dnipro jõe sillapead;

- Berdjanski nukuvalitseja sai autopommiplahvatuses vigastada;

- Zelenski: Fico ei nõustunud gaasitarnete kompensatsiooni pakkumisega;

- Zelenski andis käsu luua kontaktid Süüria uue valitsusega;

- Iga sõjakuu tähendab Ukrainale kaotusi ja mitte üksnes hukkunute näol;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1630 sõdurit.

Krõvõi Rihis sai raketirünnakus üks inimene surma, 15 vigastada

Üks inimene sai surma ja 15 vigastada Vene vägede raketirünnakus Krõvõi Rihi linnale.

Ballistiline rakett tabas jõululaupäeval korraldatud rünnakus neljakorruselist elumaja.

"Kui mujal riikides tähistatakse jõule, kannatavad ukrainlased Venemaa lõputute rünnakute käes," ütles Ukraina inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets.

Krõvõi Rihis elas enne täiemahulise sõja algust üle 600 000 inimese.

Ukraina sai kätte esimese miljardi Vene külmutatud varade tuludelt

Ukraina sai USA-lt miljard dollarit (umbes miljard eurot), mis on saadud venemaa külmutatud varadelt teenitud tuluga, ütles Ukraina peaminister Denõs Smõhal.

See on esimene taoline rahaline abi Ukrainale, kokku kavatseb USA Vene külmutatud varade tuludelt Ukrainale anda 20 miljardit dollarit. Plaan lepiti kokku G7 riikide vahel.

"Me oleme tänulikud partneritele USA-st ja Maailmapangale, sest see on tähtis samm õigluse poole," ütles Smõhal.

Venemaa ründas Ukrainat 60 drooniga

Ukraina õhuvägede teatel ründas Venemaa ööl vastu teisipäeva Ukrainat 60 drooniga, millest 36 lasti alla ja 23 võeti segajatega maha.

Õhuvägede teatel lasti droonid alla kaheksa oblasti kohal.

Moskva on viimaste kuude jooksul proovinud Ukraina õhukaitset kurnata pidevate droonirünnakutega infrastruktuurile.

Ukraina armee: Vene väed üritavad vallutada Dnipro jõe sillapead

Vene väed üritavad tõenäoliselt vallutada Dnipro jõe läänekalda sillapead või mõnda jões asuvat saart, et sinna paigutada tulejõudu, ütles Ukraina armee lõunavägede pressiesindaja Vladõslav Vološõn.

Vene väed on väidetavalt valmistumas suureks rünnakuks Hersoni oblastis, detsembri algul tegid nad rünnakuid oblasti lõunaosas, et vallutada saari Dnipro jõe deltas.

Nendelt positsioonidelt saaksid Vene väed tulistada Hersoni linna ja Dnipro läänerannikul asetsevaid Ukraina vägesid, ütles Vološõn.

Samas on rünnakrühmad olnud pigem väiksed üksused, millest ei piisa kindlasti selleks, et korraldada Dnipro jõel suurem rünnak, lisas ta.

Kubilius: Euroopa Liit suurendab uuel aastal relvastuse tootmist Ukrainale

Euroopa Liidu riikides toodetakse 2025. aastal umbes kaks miljonit suurtükimürsku, ütles Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius kommentaaris Hromadskele.

Vastates küsimusele, kas Euroopal on piisavalt tootmisvõimsust Ukrainale antava sõjalise abi suurendamiseks, märkis Kubilius, et vaid 20 kuni 25 protsenti relvadest toodetakse Euroopa Liidu riikides ja ülejäänu ostetakse väljapoolt.

Eurovoliniku sõnul nõuab Euroopa Liidu relvatootmise suurendamine tellimusi Euroopa valitsustelt ning ilma pikaajaliste lepinguteta relvatootjatega ei tasu oodata, et Euroopa hakkab lähiaastatel tootma Ukrainale rohkem relvastust ja laskemoona.

"Euroopa Liidu eelarvest ei saa kasutada raha relvade ostmiseks Ukrainale. Eksisteerib rida piiranguid investeerimiseks kaitsetööstusesse väljaspool Euroopa Liitu. Kuid relvade ostmiseks võib kasutada Euroopa rahufondi raha või külmutatud Vene varasid," märkis Kubilius.

Ta ütles, et Ukraina saab järgmisel aastal Euroopa Liidult umbes 30 miljardit eurot ja otsustab ise, kui palju sellest summast kulutada kaitseotstarbel. Praegu juurutab Euroopa Liit uut mehhanismi, mis võimaldab integreerida Ukraina sõjatööstuskompleksi Euroopa kaitsetööstusega.

Berdjanski nukuvalitseja sai autopommiplahvatuses vigastada

Vene okupatsioonivõimude poolt Berdjanski linnapeaks pandud Vasõl Netšet sai vigastada, kui tema auto plahvatas.

Netšeti auto plahvatas maja lähedal aias, Netšet viidi haiglasse. Tema seisukorra kohta pole praegu infot.

Miks auto plahvatas, pole okupatsioonivõimude poolt öeldud, kuid okupantide ametnikud ja nende koostöölised on olnud tihti rünnakute sihtmärgiks, kirjutab Kyiv Independent.

Ukraina võimud on varem Netšetit süüdistanud koostöös okupatsioonivõimudega.

Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita

Ukraina insenerid-vabatahtlikud töötavad välja uut tüüpi tiibraketti Trembita, mis suudab lennata Moskvani, projekt on katsetuste lõpp-etapis ning peatselt algab selle seeriatootmine, edastas väljaanne The Economist.

"Trembita põhimudel lendab kiirusega 400 kilomeetrit tunnis. Praegu töötatakse välja suuremat ja võimsamat mudelit, mis suudab lennata Moskvani," märkis väljaanne. "Tootmine algab pärast viimaseid välikatsetusi, Selle saavutamiseks kulus entusiastidel poolteist aastat – saavutus valdkonnas, kus teekond joonestuslaualt lahinguväljale võtab tavaliselt aega mitu aastat."

Portaali Unian teatel ütles sõjandusekspert Roman Svitan, et rakett suudab täita mitmesuguseid ülesandeid, eriti niinimetatud kamikaze režiimis. Raketil on ka väga mürarikas mootor, mis annab teatud psühholoogilise efekti.

Ukraina droonirünnak tabas Vene sõjalennuvälja Rostovi oblastis

Ukraina ründas ööl vastu teisipäeva droonidega Venemaal Rostovi oblastis asuvat Millerovo lennuvälja, teatas sõjasündmusi vahendav kanal OSINTechnical.

Teadaolevalt kasutab lennuvälja Su-30SM hävituslennukeid ja Su-25 ründelennukeid kasutav väeüksus.

Ukrainian attack drones reportedly struck Russia's Millerovo air base in Rostov Oblast tonight.

Multiple explosions could be seen in the vicinity of the airbase, and local channels report damage to a local military academy. pic.twitter.com/RjdE1I0iNb

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) December 23, 2024

Sotsiaalmeedias levivates videotes on näha lennuvälja lähistel plahvatusi.

Vene vägede teatel hävitati kaheksa drooni ja lükati tagasi veel nelja drooni rünnakud. Venemaa kaitseminister väitis hommikul, et Rostovi oblasti kohal lasti alla kolm drooni ja veel üks Voroneži oblasti kohal, vahendas Kyiv Independent.

Zelenski: Kurskis on hukkunud või haavatud üle 3000 Põhja-Korea sõduri

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on alates augustist lahingutegevuses Venemaal Kurski oblastis hukkunud või haavatud üle 3000 Põhja-Korea sõduri.

Zelenski hoiatas, et Põhja-Korea võib saata Venemaale veel vägesid ja varustust ja kritiseeris läänemaailma riigipäid selle osas "peaagu mitte millegi" tegemise eest.

"On risk, et Põhja-Korea saadab Vene vägedele täiendavaid vägesid ja sõjatehnikat," ütles Zelenski esmasüeval.

Ka Lõuna-Korea sõjavägi teatas esmaspäeval, et on tuvastanud märke, et Põhja-Korea plaanib Venemaale täiendavaid vägesid ja relvi saata.

Zelenski hinnang Põhja-Korea vägede kaotustele on märkimisväärselt suurem kui Lõuna-Korea sõjaväe hinnang, mille teatel on hukkunud või haavatud ligikaudu 1100 Põhja-Korea sõdurit.

Ukraina ja liitlaste hinnangul on Põhja-Korea saatnud rindele ligikaudu 12 000 sõdurit.

Zelenski: Fico ei nõustunud gaasitarnete kompensatsiooni pakkumisega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Slovakkia peaminister Robert Fico keeldus Ukraina pakkumistest läbi Vene gaasi transiidi katkemise kompenseerimiseks.

"Me tegime talle pakkumise kompensatsiooniks Vene transiidi kadumisel ja transiidi alternatiivideks - ükskõik mis gaas peale Vene gaasi," ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises.

"Fico ei soovi slovakkidele kompensatsiooni," ütles ta.

Zelenski andis käsu luua kontaktid Süüria uue valitsusega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi esmaspäeval välisministeeriumile ülesandeks luua kontaktid Süüria uue valitsusega, teatas uudistekanal Ukrinform.

"Olen andnud meie välisministeeriumile korralduse aktiivsemalt töötada, et luua kõik vajalikud kontaktid Süüria rahva esindajatega ning parandada kukutatud presidendi Bashar al-Assadi tehtud vigu Ukraina ja kogu Euroopa osas," ütles Zelenski.

Riigipea kinnitas ühtlasi veelkord, et Ukraina toetab Süüria toiduga kindlustatust.

"See on meie moraalne eelis – Ukraina aitab paljudel riikidel tagada normaalse elu eelkõige toiduga kindlustatuse kaudu. Meil on vaja, et see piirkond, nagu iga teinegi maailma piirkond, oleks stabiilne ja rahumeelne," seletas president.

Zelenskõi teatas juba kuu keskpaiku, et Ukraina koordineerib koos partneritega Süüriale toiduabi andmist.

"Ukraina kooskõlastab oma partnerite ja Süüria poolega Süüriale antavat toiduabiprogrammi, mis leiab aset algatuse "Vili Ukrainast" ("Grain from Ukraine") raames," sõnas president.

Riigipea sõnul on algatuse näol tegemist on humanitaarprogrammiga, mis on juba oluliselt kaasa aidanud toiduolukorra stabiliseerimisele haavatavates piirkondades üle maailma.

Iga sõjakuu tähendab Ukrainale kaotusi ja mitte üksnes hukkunute näol

Iga täiendav sõjakuu tähendab Ukrainale demograafilisi kaotusi ja mitte ainult sõjas hukkunute näol, vaid ka nende tuhandete inimeste, kes välismaalt tagasi ei tule, ütles esmaspäeval telekanalile CNN Ptukha demograafia ja sotsiaaluuringute instituudi direktor Ella Libanova.

Usutlust vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Libanova tõi välja, et üha enam Ukraina pagulasi harjub eluga välismaal ja kaotab lõpuks soovi üldse Ukrainasse naasta. Lisaks tähendab iga sõjakuu lisapurustusi ja seetõttu on aina rohkem neid, kellel pole lihtsalt kuhugi tagasi pöörduda.

Pessimistliku stsenaariumi järgi võib sõja lõpp esile kutsuda veel ühe väljarändajate laine lisaks neile, kes on juba lahkunud ja ei plaani naasta.

"Kui  läheb väga halvasti, siis võime pärast sõjaseisukorra kaotamist näha uut migratsioonilainet – mehed lähevad oma naiste ja laste juurde," seletas Libanova.

UNIAN tõi välja, et sotsiaalpoliitika ministeerium tegi oktoobris prognoosi, mille kohaselt võib 2040. aastaks Ukraina rahvaarv kahaneda umbes 25 miljonini. Juba praegu elab Kiievi kontrolli all oleval territooriumil vaid umbes 31 miljonit inimest.

Demograafid hoiatavad aga, et see on tegelikult kaugel halvimast stsenaariumist. Ukraina riikliku teaduste akadeemia demograafia ja elukvaliteedi probleemide instituudi juhtivteadur Svitlana Aksenova ütles, et valmis peaks olema ka selleks, et 25 miljonit on optimistlik, mitte pessimistlik prognoos.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1630 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 777 720 (võrdlus eelmise päevaga +1630);

- tankid 9624 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 19 915 (+30);

- suurtükisüsteemid 21 323 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1030 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 834 (+44);

- tiibraketid 2948 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 086 (+47);

- eritehnika 3667 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.