Tallinnas luges Kruusimägi traditsioonilise tervituse ette Raekoja aknalt.

"Üle 360 aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgmised käsusõnad, mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti vabariigis täna ja igavesti. Kuulutan jõulurahu kuninganna Kristiina sõnadega: homme, kui see jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal moel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu linna elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid jõulupühi ja jõulurahu, mis kestku terves linnas kanutipäevani 13. jaanuaril," lausus Kruusimägi.

Jõulurahu tava ulatub 17. sajandisse ja sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal.

Eesti president Lennart Meri kuulutas Tallinna raekoja aknalt esmakordselt jõulurahu välja 1993. aastal. Alates 1995. aastast on jõulurahu välja kuulutanud linnapea.

Ka Tartus kuulutati välja jõulurahu

Jõulurahu väljakuulutajaks on Tartus tavapäraselt olnud linnapea või raesekretär ning selle väljakuulutamise ajaks jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid. Tava taaselustati ühes taasiseseisvumisega. Seekord kuulutas keskpäeval Tartus välja jõulurahu linnapea Urmas Klaas.

"Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega. Ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle vastu eksib ja jõulurahu seaduse vastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, mõistab end sellega raskendavatel asjaoludel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud on," rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas.