Rahanduskomisjon tegi esmaspäeval alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, mille kohaselt jääb järgmise aasta juulisse kavandatud alkoholi aktsiisimäärade viieprotsendiline tõus ära.

Komisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) põhjendas seda eesmärgiga, et riik ei kaotaks tulusid piirikaubanduse ega salaturu võimaliku kasvu tõttu ning ka aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond) märkis, et valitsus võib olla alahinnanud piirikaubanduse mõju maksulaekumisele.

ERR uuris riigikogu rahanduskomisjoni liikmelt Aivar Kokalt (Isamaa), millest viimasel hetkel meelemuudatus tekkis, arvestades, et piirikaubanduse kasvamise oht ei olnud uus ega ootamatu info.

Kokk ütles, et esimest korda vaatas koalitsioon, et aktsiisitõus toob eelarvesse miinuse.

"Tänu sellele, et viis protsenti aktsiisitõusu järgmisel aastal ära jääb, on riigieelarve 18 miljoni euroga plussis," lausus ta. "Muidu oleks olnud 12 miljoniga miinuses. Kõik said sellest argumendist aru".

Kokk lisas, et kui 2017. aastal järsult alkoholiaktsiisi tõsteti, oli näha piirikaubanduse kasvu ja aktsiisitulu vähenemist, aga kui 2020. aastal, mil koroonaviirus levis, aktsiise vähendati, elavdas see hoopis majandust ning aktsiisitulud ei langenud.

"Täna näeme, et Läti pool plaanib samamoodi järgmisel aastal aktsiisi tõsta, nii et see aktsiisivahe ei ole vähemalt järgmisel aastal Lätiga nii suur," sõnas Kokk.

Ta kinnitas, et rahanduskomisjon on aktsiisitõusu teemal korduvalt ka alkoholitootjatega kohtunud.

"Õlletootjad mainisid väga selgelt, et juba sellel aastal on Läti poole müük kasvanud ja iga aktsiisitõus suurendab seda," lausus Kokk.

Annely Akkermann ütles "Terevisioonis", et septembri seisuga on alkoholiaktsiisi laekunud seitse miljonit eurot vähem, kui eelarves prognoositi ja põhjus on vähenenud tarbimine – noored eelistavad pigem teisi aineid.

"Rahandusministeeriumi arvates kasvab piirikaubandus 20 protsenti ja alkoholitootjate müügiandmetel koguni 30 protsenti. Seega seisis komisjon otsuse ees, kas tõstame [aktsiisi] võrreldes Lätiga veelgi, et piirikaubandus suureneks," ütles Akkermann.

Rahanduskomisjoni juhi sõnul ei vähenda see Eestis alkoholitarbimist, kui alkoholi- ja kütuseaktsiisi ning käibemaksu Lätti lubame. Kui Läti tõstab alkoholiaktsiisi, siis õllekohver on seal ikkagi pea kaks eurot odavam ning piirikaubanduse risk on väga suur, tarbimisharjumustele seega Eesti aktsiisitõus tema hinnangul positiivset mõju ei anna.

"Kõrgem alkoholiaktsiis tooks mõju, kui see oleks ühtsem Lätiga, et sealkäik ei tasuks ära," lisas Akkermann, kelle sõnul jääb Eesti kokkulepe Lätiga madalama palgataseme ja lätlaste soovi taha, sest Läti ootab eestlasi enda juurde ostma.

Rahanduskomisjoni kuuluv Tanel Kiik (SDE) ütles kolmapäeval riigikogus eelnõu teisel lugemisel muudatusi selgitades, et riigil polnud soovi riskida, et piirikaubandus tuleval suvel hoogustub. 2026. aasta osas ollakse aga tema sõnul julgemad, sest praeguse teadmise kohaselt tõstab Läti samal ajal oma alkoholiaktsiisi 10 protsendi võrra ehk tõusud on ühetaolised.

"2025 peaks mõlemal olema viis protsenti, 2026 aga 10 protsenti, et just nimelt see vahe ei kasvaks kahe riigi võrdluses. See oli peamine argument, miks me 2026. aastal olema mõnevõrra julgemad," ütles Kiik.

Ta lisas, et rahanduskomisjon julgustab rahandusministrit Läti kolleegiga suhtlema, et aktsiisipoliitika koos üle vaadata ja ühtlustada ning teha seda pigem kõrgemas, mitte madalamas suunas, sest siht on tarbimist vähendada.

Sikkut: oleme piirikaubanduse suhtes liiga tundlikud

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles, et tervise seisukohast oleks alkoholi kallimaks muutmine kahtlemata vajalik, arvestades, et pooleliitrine viinapudel on odavam kui šokolaad ning teiste kaupade ja sissetulekutega võrreldes muutub alkohol suhteliselt odavamaks, mistõttu seda ka tarbitakse rohkem.

"Seda, millised on piirikaubanduse riskid, rahanduskomisjonis arutati ja kaalutleti. Mul on tunne, et me oleme liiga tundlikud selle piirikaubanduse suhtes, aga samas rahanduskomisjon on tõepoolest vaba neid otsuseid tegema ka siis, kui need mulle ei meeldi," tõdes Sikkut.

Küsimusele, miks ei saanud minister oma rahanduskomisjoni liikmetest erakonnakaaslastele öelda, et nad aktsiisitõusu ärajätmise ettepaneku vastu hääletaksid, vastas Sikkut, et komisjonis on vaja enamust ja niisama näitemängu teha pole mõtet.

"Rahanduskomisjon arutas, neil olid oma rahandusministeeriumi analüüsid olemas ja sellisel viisil on neil võimalik niimoodi otsustada. Ma saan aru, et need piirikaubanduse riskid tähtsustusid kõrgelt ja tegelikult koalitsiooniläbirääkimisel me tõesti leppisime kokku, et täiendav tõus on tinglik ja kui aktsiisitõusud ei liigu naaberriikidega samas tempos või Lätiga samas tempos, siis täiendava tõusu tegemist kaalutakse," sõnas Sikkut.

Terviseminister lisas, et arvestades suuri tarbimiskoguseid, oleksid terviseargumendid võinud rahanduskomisjonis tugevamini laual olla. Sikkuti hinnangul ei tähendaks aktsiisitõus, et pooled Eesti elanikud hakkaksid alkoholiostuks kuskile reisima. Ta tõi välja, et sotsiaaldemokraatide hinnangul võiks kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärasid eri tempos tõsta.

"Et kui tõesti läheb õllepudeli hinnavahe Lätiga liiga suureks ja võib motiveerida piirikaubandust, ei pruugi see lugu kange alkoholi puhul sama olla," pakkus Sikkut, kelle hinnangul oleks aktsiisimäärade diferentseerimine mõistlik ka terviseriske silmas pidades, kuid selline otsus eeldab arutelu.

Sikkut lisas, et alkoholipoliitika puhul räägitakse aktsiisidest nagu võluvitsast, aga tõenduspõhine alkoholipoliitika on väga mitmekesine, puudutades nii ennetust, hinna tõstmist, müügikohtade arvu, ajalist kättesaadavust, aga ka ravivõimaluste parandamist.

Lõpphääletusele jõuab aktsiisitõuse puudutav eelnõu 11. detsembril. Selle kohaselt jäetakse ära 1. juuliks 2025 kavandatud alkoholiaktsiisi viieprotsendiline tõus ning sätestatakse, et aktsiis tõuseb 10 protsenti 2026. aasta 1. jaanuaril.

Muudatusest tingitult peaks selle aasta lõpus jääma ära suurem toodete ettevarumine, mida seoses tulevasuvise aktsiisitõusuga prognoositi. Järgmise aasta riigieelarve laekumistele on mõju aga positiivne, sest enne 2026. aasta aktsiisitõusu varutakse madalama aktsiisimääraga kaupu ette.

Kui aktsiisitõus oleks toimunud plaanitud ajal, vähenenuks aktsiisitulu tuleval aastal 12 miljoni euro võrra, kuid uue plaani järgi kasvab tulu hoopis seitsme miljoni euro võrra 18 miljoni euroni. Samas vähenevad eelneva ettevarumise arvelt 2026. aasta riigieelarve tulud, mida algul kavandati 22 miljonit eurot, nüüd aga 11 miljonit eurot.