Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esmaspäeval, et alkoholi aktsiisimäära lisatõus järgmisel aastal jääb ära. Komisjoni hinnangul kaotaks riik lisatõusu tagajärjel tuleneva piirikaubanduse ja salaturu kasvu tõttu tulu.

Jesse sõnul ei ole see pädev argument. "See toimus kuidagi ootamatult pinnapealse argumentatsiooniga ja väga kiiresti. Tundub, et siin taga on midagi muud. Praegune piirikaubanduse argument ei ole liiga tõsiseltvõetav. Tundus natuke varrukast puistatuna ja ei jäta muljet, et oleks päriselt mingeid analüüse piirikaubanduse võimalikest mahtudest nende ettepanekute all, mis seal rahanduskomisjonis riigikogus olid," kommenteeris Jesse.

Ta rõhutas, et sooviks näha analüüsi rahandusministeeriumist või siis selle otsuse juures olnud poliitikutelt, et mis on reaalsed prognoosid piirikaubanduseks aastal 2025. "Need ei ole drastilised, need kindlasti ei saa olla sellised, et pooled Eesti inimestest, kes alkoholi tarbivad, läheksid spetsiaalselt Lätti alkoholi ostma," sõnas ta.

"Kui me vaatame numbreid, et missugune on Eestis alkoholiaktsiis, siis käesoleva aasta eelarvesse planeeritakse alkoholiaktsiisi laekuma sama palju, kui Eestis laekus 2016. aastal. Ma tarbime Eestis rohkem alkoholi kui aastal 2016, aga alkoholiaktsiisi laekub riigieelarvesse sama palju. Nii et siin on ilmne, kes on kaotaja olnud sellest alkoholiaktsiisi langetusest, mis 2019. aastal tehti," lausus Jesse.

Jesse rõhutas, et Eesti alkoholipoliitikas, kui tervikus on meetmeid, millega saab nii alkoholi hinda mõjutada kui ka inimeste alkoholi tarbimise harjumusi mõjutada. "Alkoholi hinnas kindlasti aktsiisil on suur osa, aga alkoholipoliitikat peab vaatama terviklikumalt. Ja praegu, mida me näeme, on see, et alkoholi tarbimine on kasvanud, aga sellist terviklikumat alkoholipoliitika vaadet ei ole arendatud ega aetud. See on nagu jälle läinud sellise isevoolu suunda," ütles Jesse.

Jesse sõnul hoiab praegu alkoholi tarbimist veel tagasi üldine majandusliku surutise aeg ja seetõttu ei ole tarbimise tõus olnud suurem. "Ja nii nagu kõikides varasemates majanduskriisides – väikesema alkoholitarbimisega, mõõdukama alkoholitarbimisega inimesed vähendavad oma alkoholitarbimist. Ja sellest võib olla tänane alkoholi aktsiisi laekumise vähesus, võrreldes prognoositavaga. Aga kahjuks inimesed, kellel on alkoholisõltuvus, ei suuda ise oma tarbimist reguleerida," rääkis ta.

Jesse sõnul on sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika rohelises raamatus samuti ära toodud tegevuste kompleks, aga näib, et poliitikud riigikogus neid ettepanekuid väga tõsiselt ei võta. "Need otsused ei lähtu tervikust, vaid ainult riigieelarve üksikelementidest," sõnas ta.

"Kahjuks see vähendab riigi tõsiseltvõetavust, kui sõnad ja teod ei ole omavahel vastavuses," lisas Jesse.

Jesse ütles veel, et alkoholi hind kindlasti mõjutab seda, kui palju inimesed alkoholi ostavad. "Seda me näeme Eesti alkoholitarbimise statistikast viimase 30 aasta jooksul."