Uue alkoholipoliitika kujundamise alusdokumendi järele on vajadus, sest alkoholikahjud on tõusutrendis ja ka vägijook ise on muutunud ajas üha kättesaadavamaks, seda nii hinna kui ka asukoha mõttes, ütles sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa.

"Sellest rohelise raamatu vastuvõtmisest on juba kümme aastat möödas – rohkem isegi – ja sellest on enamus tegevusi tehtud. Meil on keskkond ja maailm piisavalt palju selle kümne aastaga edasi läinud – meil on alkoholi e-kaubandus, mida me ei osanud tol hetkel ette näha, reklaam on rohkem sihitatud jne. See, et meil igal aastal alkohol muutub tõesti inimestele kättesaadavamaks, on natukene jabur olukord," rääkis ta.

Eesti elanike alkoholitarvitamise ja sellest tingitud tervisekahjude vähendamiseks on valmimisjärgus dokumenti tehtud mitmeid ettepanekuid. Räägitakse nii alkoholimüügi kellaaegade täiendavast lühendamisest, aga ka reklaami piiramisest või näiteks alkoholimüügi keelamisest tanklates. Õunmaa sõnul tuginevad seesugused ettepanekud tõenduspõhistele soovitustele, mille WHO ja OECD Eestile on teinud.

"Täna me teame, et riigi jaoks kulutõhus ja tõesti väga tõhus alkoholipoliitika ongi kättesaadavuse ja näiteks kellaaja vähendamine. Läbi selle, ka Leedu näitel on näha, et mõjud inimese käitumisele ja tervisele ja kahjudele on üsna kohesed," ütles Õunmaa.

A Le Coqi juht ja õlletootjate liidu juhatuse liikme Jaanus Vihand ütles, et ka alkoholitootjad soovivad vähendada alkoholist tulenevaid tervisekahjusid. Küll aga ei tohiks Vihandi sõnul eelpool mainitud dokumenti olemas olla – kirjas on ainult käsud ja keelud, mis alkoholi liigtarbimise tegelike põhjustega ei tegele.

"See ei ole veenev dokument, vaid pigem pastakast välja imetud, mida me veel suudaksime keelata või raskemaks teha. Ja neid, kellel on täna probleem liigtarvitamisega, need piirangud tegelikult ei sega. Me peaksime keskenduma sellele, et tarbimine ja liigtarbimine väheneks muudel põhjustel, mitte sellepärast, et kuskil nüüd jälle tõime kellaaega tunni võrra vähemaks või panime mingi muu rumala piirangu peale," rääkis Vihand.

Seega tuleks olukorda lahendada meetmetega, millele on eelnenud põhjalikud mõjuanalüüsid, lisas Vihand.

"Me peaksime ikkagi aru saama, mida ja miks me teeme, analüüsima läbi, mis mõju millelgi on, vaatama varasemad asjad läbi, teiste riikide praktika, mis tegelikult toimivad. Siinkohal on hea tuua näide, see mõne aasta tagune suur vaheseinte ehitamise kampaania kauplustes, mis läks jaekettidele maksma miljoneid, isegi kümneid miljoneid, aga mille mõju ei ole tänaseks mitte keegi absoluutselt hinnanud."

Õunmaa tõdes, et konkreetsete meetmete mõju saab analüüsida järgmistes etappides, näiteks seaduse muutmisel.

Eesti 200 liikme Irja Lutsari sõnul ei ole uus valtsus koalitsiooniläbirääkimistel veel alkoholipoliitika teemani jõudnud. Seesugused arutelud on plaanis lähiajal. Ka Õunmaa sõnul ei ole praegu teada, kas või mismoodi valminud dokumendiversiooniga edasi minnakse.

"Need arengusuunad ongi väga lai dokument, kus on kümne aasta jagu erinevaid tegevusi kirjeldatud. Millistega neist edasi minna ja millises tempos, seda ju tegelikult ei ole üldse otsustatud," sõnas ta.