"Aus vastus on, et tänasel päeval on prognoosi [millal Estlink 2 korda saab] kaunis keeruline anda. Merekaabli parandamisel on tänasel hetkel kaks olulist määramatust, kuna kogu info on väga värske," rääkis Kebja reedel "Vikerhommikus".

Esimene määramatus on tema sõnul see, et veel ei ole täpselt teada, milline on kaabli tegelik tehniline seisukord rikke asukohas.

"Me teame, kus kohas rike asub, aga selleks, et veenduda kaabli tegelikus seisukorras, selleks on vaja kohapealsed ülevaatused teostada. Ja selle alusel saab määrata vajaliku remonditööde mahu ja suuruse," sõnas ta.

Teine oluline määramatus on Kebja sõnul eritehnika remondilaeva kättesaadavus.

"Neid laevu on maailmas väga vähe. Tavapäraselt ei seisa need laevad kuskil sadamas ootamas riket, vaid on kaks-kolm aastat ette broneeritud erinevate kaablipaigalduse tegevuste jaoks."

Fingridi välja pakutud prognoos, et merekaabli parandus võtab ca seitse kuud, tuleneb Kebja sõnul puhtalt eelmise kogemuse baasilt.

"Aga esmalt tuleb muidugi välja selgitada remonditööde ulatus. Kohapeal selgub, kui suures lõigus kaabel on kahjustada saanud ning see määrab, kui suures ulatuses kaabel tuleb välja vahetada. Peale seda tuleb teha plaan, kuidas remonditegevus 80 meetri sügavuses vee all välja hakkab nägema. Tegevusi on palju, aga üheks oluliseks faktoriks on ka ilmastikuolud."

Milline saab olema Estlink 2 eeldatavalt seitsme kuu pikkuse remondi mõju elektri hinnale, sõltub kebja sõnul erinevatest asjaoludest.

"Näiteks kui Baltikumi regioonis on rohkem taastuvenergia tootmist, mis aitab elektrienergia hinda all hoida, siis mõju on selgelt väiksem. Kevade poole samamoodi, kui on lumesula aeg ja Lätist tuleb olulises koguses hüdroenergiat. See aitab elektrienergia hinda samuti stabiilsemana hoida."

Olukordades, kus taastuvenergiat pole ja hüdroenergiat samuti mitte sellisel määral, elektri hind kerkib, sest siis määravad hinna Baltikumis olevad gaasielektrijaamad ja Eestis olevad põlevkivi elektrijaamad.

"Aga et päris tunnetust anda, milline see hinna mõju võiks olla, siis meil on eelmisest aastast tuua üks päris paralleel, kus Estlink 2 oli samuti pikemalt tööst väljas. Ja sellel perioodil keskmine elektrienergia hinnamõju lõppelektrihinnas eratarbijale oli ca 10 protsenti," sõnas Kebja.

Eleringi juhatuse liige kinnitas veelkord, et varustuskindlusega Eestis probleeme pole ja see suudetakse tagada ka juhul, kui peaks tekkima hüpoteetiline olukord, kus lisaks Estlink 2-le langeb rivist välja ka Estlink 1.