Mereõiguse eksperdi Alexander Loti sõnul on täiesti eelduspärane, et kui naftatanker oleks oma teekonda jätkanud, oleks ta võinud lõhkuda ka Estlink 1, Balticconnectori ja kõik teised teele jäävad juhtmed.

"See laev oli tulemas Peterburi poolt lääne suunal, lohistades ankrut üle 100 kilomeetri enda järel. Suurem osa kõikidest kaablitest, mis tema teele ette jäid, alates Estlink 2 lõpetades Elisa kaablitega ja Soome ja Saksamaa vahelise C-Lion1 kaabliga, mis sai kahjustada ka novembrikuus, need kõik katkesid," rääkis Lott.

Süsteemihalduri Elering juht Kalle Kilk kinnitas, et kahe välisühenduse katkemine Eesti elektri varustuskindlust veel oluliselt ei mõjutaks.

"Esialgu poleks see varustuskinmdluisele väga hullu tähendanud. Meil on süsteem disainitud nii, et kahe suurema elemendi rikke korral me saame hakkama ilusasti. Kui Estlink 2 läks välja, siis on meil ühe järgmise elemendi rikkeks veel ruumi, aga peale seda varusid enam pole," rääkis ta.

Sama kehtib ka gaasitoru Balticconnector kohta.

"Balticconnectori katkiminek Eesti varustuskindluse jaoks liiga keeruline ei ole, sest meil on üpris suur ja tugev ühendus Läti maa-aluse gaasihoidlaga – seal on piisavalt suur gaasivaru. Siis me peaks lihtsalt hoolikamalt selle ühe toruga opereerima. Kui see ka katki läheks, siis juba oleks keerulisem," ütles Kilk.

Elering kaalub võimalusi merealuseid kaableid tihedama laevaliiklusega piirkondades süvistada.

"Seal on teoreetiliselt võimalik kaableid kaevata sügavamale, aga kahjuks on see kallis ja suure tõenäosusega mõjub kaabli läbilaskevõimele piiravalt ehk edaspidi saab seda väiksema võimsusega kasutada, kuna selle jahutus läheb halvemaks," selgitas Kilk.