Rõuge ja Antsla vallas jätkuvad arutelud 17 küla ülemineku üle
Võrumaa Rõuge valla Mõniste piirkonna 17 küla avaldas kevade algul soovi liituda kõrvalasuva Antsla vallaga, lootuses säilitada sel moel kohalik põhikool. Liitumise õnnestumisel oleks tegemist seni suurima külade üleminekuga ning Antsla vallale tähendaks see nii täiendavaid maksumaksjaid kui ka kaasa tulevat laenukoormust.
Mõniste piirkonnas ehk Mehkamaal, nagu seda kohapeal kutsutakse, on 17 küla umbes 750 elanikuga. Rõuge valda laekub sealt umbes 12 protsenti valla tulumaksust.
Alates sügisest on Rõuge ja Antsla valla volikogu teinud koostööd, et selgitada välja tulud ja kulud, mis külade üleminekuga kaasa tuleks.
"Koolimaja on korda tehtud, rahvamaja on korda tehtud – seal on päris korralik summa taga ja praegusel juhul augusti seisuga oli 900 000 eurot. Aga tegelikult ikkagi me peaksime võtma eraldi laenu, et need laenukohustused seal kinni maksta. Praegu teeme analüüse teenuste osas, millised teenused me peaksime üle võtma, kuidas me seda peaksime tegema," selgitas Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz.
Mõniste piirkonnale on kõige tähtsam, et neile jääks alles kool, mis praegu töötab pärast Rõuge valla haridusreformi Rõuge kooli õppekohana, kus on üheksa klassi.
"Piirkonnas elu jätkamiseks me teist valikut ei näe, sest kui noored pered peavad hakkama tegema elukohavalikuid selle järgi, kas neil on kool ja lasteaed piisavalt lähedal, siis nad ühel hetkel võivad siit ära minna, kui meil seda kooli siin enam pakkuda ei ole. Kui meil siin neid noori ei ole, mis meil siis jääb?" rääkis Mõniste külade esindaja Katrin Roop.
"Kui maapiirkonnas kaob kool ja lasteaed ära, siis eeldada, et seal elu väga kenasti jätkub, on ikkagi väga ebatõenäoline. Selles mõttes kindlasti kool peaks seal jätkuma, iseasi on jälle see, kui palju lapsi on," ütles Prätz.
Rõuge vallale tähendaks külade lahkumine umbes kuuendiku jao elanike vähenemist, samas ei nähta Rõuge vallas võimalust, kuidas seista vastu kestlikule rahvastiku vähenemisele ning pakkuda neis tingimustes teenuseid endisel viisil.
"Meil oli 2000. aastal umbes 1600 kuni 17-aastast noort inimest, praegu on meil 700. See on meeletu langus. Ja see infrastruktuur, mis siis tehti – kui me võtame koolivõrku –, siis see ilmselgelt vajab ju korraldamist. Siit tekib kindlasti vallale väljakutse, kuidas edasi, et see oleks jätkusuuteline. Just see on see kestlik kahanemine, kuidas sellega toime tulla. Meil on küll siiralt kahju, sest me oleme palju ühistesse ürituse panustanud, aga jääb nii, nagu rahvas otsustab," rääkis Rõuge vallavolikogu esimees Rein Loik.
Rahvahääletus ühinemise üle toimub jaanuaris ja kui ühinemises jõutakse kokkuleppele, siis külade üleminek toimuks juulis.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
