"Vene gaasitarnete lõppemine Ukraina kaudu selle aasta lõpus on turule olnud teada juba pikka aega ehk tervikuna on antud mõju juba gaasihindades sees," ütles Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson. Ta lisas, et kui transiit peaks ikkagi jätkuma, tooks see kaasa hindade langemise.

Alliksoni sõnul omab gaasitarnete lõpetamine regionaalselt mõju Ungari, Slovakkia ja Austria poolt Venemaalt ostetava gaasi hinnale, millele lisanduvad läbi teiste riikide ostes uued transiiditasud. "Seetõttu on ka antud riikide esindajad teemaga seotult kõige häälekamad," märkis ta.

Euroopa gaasimahutite täituvus on 73 protsendi tasemel, mis on küll 13 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samal ajal, ent sarnane pikemaajalisele keskmisele, täheldas Allikson.

Ta märkis, et kui Ukraina transiidi saatus on lõplikult selge, mõjutab edasist gaasihinda talvel eelkõige ilm. "Külm ja tuuletu prognoos tõstab ja pehme ning tuuline ilm pigem langetab tarbimist ja hinda. Ilmaprognooside ja Ukraina transiidiga seotud uudised on liigutanud gaasi üles alla juba viimased kaks kuud, mistõttu suuremate gaasiostulepingute hindade aluseks olev TTF-i kuuindeks on nii detsembriks kui jaanuariks sisuliselt samal (44–45 eurot megavatt-tunni eest) tasemel, ent veebruari tehingute hinnad on hetkel 48 euro tasemel."

Allikson lisas, et edasised tulevikutehingute hinnad on kuust kuusse alanevad, kuna eeldatakse, et LNG pakkumine suureneb järgnevatel aastatel. "See survestab hindu allapoole liikuma, Baltikumi gaasihinnad jälgivad sama TTF indeksi liikumist ehk meie gaasihinnad sõltuvad samadest arengutest."

Elengeri juht: Euroopa Liidul ei ole gaasivarustusega probleeme

Elengeri juht Margus Kaasik märkis samuti, et turg on kavatsusele Vene gaasi transiit peatada juba reageerinud ning selle mõju ei ole enam suur.

"Kui me seda gaasiturgu vaatame, siis gaasi hind on vaikselt tõusnud, kuigi mulle tundub, et gaasiturg on siin mitu korda reageerinud sellele samale uudisele, et tarned võivad lõppeda. Selles mõttes ma arvan, et see mõju iseenesest ei ole suur," sõnas Kaasik.

Kaasik täheldas, et tarnete peatamise mõju on väga suur riikidele, kes siiani on Venemaalt gaasi tarninud. "Need on siis Austria, Ungari ja Slovakkia. Nende jaoks on see kindlasti probleem, nad peavad leidma omale uued tarned. Võimalik, et tänased tarned on neil soodsamad, kui nad praegu turult saaksid osta. Nendele riikidele on see muidugi pisikest laadi tragöödia."

Kaasik märkis, et Ukraina Vene gaasitransiit moodustas umbes viis protsenti kogu Euroopa Liidu gaasiimportist. "See ei ole suur number, kuid ta ei ole ka tühine number. Täna on paljudes LNG terminalides piisavalt vaba võimsust, et saab ka vajadusel rohkem importida LNG-d, kui seda puudu peaks olema. Ma ei näe, et Ukraina transiidi seisma jäämine oleks mingisugune suur varustuskindluse mure või et ta peaks seda hinda oluliselt kasvatama."

"Fakt on see, et igal juhul see turuhind on reageerinud sellele uudisele negatiivselt, aga ta on teinud seda juba üle pikema aja, sest tegelikult see oht, et transiit Ukraina kaudu võib lõppeda – see on ju üleval olnud ju mitmeid kuid, see ei ole tulnud nüüd päris viimastel päevadel," lisas Kaasik.

Kui Ukraina peaks ootamatult otsustama transiidilepingut pikendada, võiks see Kaasiku hinnangul hinna alla tuua. "Selles gaasi hinnas on see eeldus sees, et transiit ei jätku ehk kui ta jätkub, siis see võiks mingisuguse hinnalanguse kaasa tuua. Aga jällegi – kas ta tooks, eks seda siis oleks näha. Minu enda tunnetuse järgi on gaasihind pigem tõusnud rohkem kui oleks mõistlik."

Kaasik rõhutas, et Euroopa Liidul ei ole gaasivarustusega probleeme. "Ladudes on piisavalt gaasi, külma talve ka hetkel Euroopas ei ennustada, pigem niisugust tavapärast talve. Suurt häda ei paista kusagilt. Aga tõsi ta on, et see gaasihind on kevadest alates vaikselt ülespoole kruvinud."

Estlink 2 purunemisel on tema sõnul turule väike mõju. "Erinevad analüütikud ja hindajad on arvanud, et võib olla potentsiaalselt kümneprotsendiline mõju. Meil on tulnud turule juurde taastuvenergia võimsusi, mis nendel tundidel, kui päike paistab ja tuul puhub, toovad seda hinda allapoole. Võib-olla isegi rohkem allapoole kui ta oli eelmisel aastal. Aga nendel hetkedel, kus tuul ei puhu ja päike ei paista, on jälle kallim saada see energia toodetud. Väikene negatiivne mõju sellest Estlink 2 lõhkumisest kindlasti on turule."

Kaasik ootab tuleval aastal gaasihindade langemist. "Kui talve selgroog lähematel nädalatel saab murtud, siis võiks hakata gaasi hind ikkagi allapoole minema, kui on näha, et tarnetega mingisuguseid muresid Euroopal ei ole. Kuidas see reaalselt kõik läheb – eks see paistab, turg suudab ka vahest üllatada. See, et eelmisel kevadel gaasi hind nii madalale langes, oli pigem üllatus. Tänaseks on hind tõusnud jälle tagasi sinna, kus ta hetkel on," ütles ta.

Vare: Venemaa teenis gaasitarnete pealt Euroopasse aastas ligi kuus miljardit dollarit

Majandusekspert Raivo Vare selgitas Vikerraadio saates "Lõpp hea, kõik hea", mis mõju on Vene gaasitarnete peatamisel Ungarile, Slovakkiale ja Moldovale.

Vare sõnul teenis Venemaa siiani gaasitarnete pealt Euroopasse ligi kuus miljardit dollarit aastas ning Ukraina teenis transiidi pealt kuni 200 miljonit eurot. Ungari kaotab transiidilepingu lõppemise tõttu üle miljardi ning Slovakkial üle poole miljardi euro, lisas ta.

Ajakirjanik Madis Hindre küsis, mis põhjustel ei lõpetanud Ukraina juba varem Vene gaasi transiidiluba.

"Lepingutingimused on siin ka kindlasti mängus, aga ka väga suur raha oli mängus, muidugi Euroopa Liidu ja liidu mõne liikmesriigi positsioon, kes oli sellest gaasist niivõrd huvitatud, et Ukraina pidas vajalikuks jätkata seda transiiti," ütles Vare.

Vare täheldas, et Venemaal Kurski oblastis asuv Sudža gaasipumpamise sõlmjaam on ukrainlaste kontrolli all. Jaamast liigub aga gaas läbi Ukraina Ungarisse, sealt edasi Slovakkiasse ning sealt omakorda veel Austriasse ja Saksamaale.

"Sellegipoolest 42 miljonit kuupmeetrit gaasi voolas enam-vähem katkematult tänase päevani. Nüüd on otsustatud, et seda enam ei jätkata, sest Venemaa kokku teenis selle pealt suurusjärgus kuus miljardit dollarit ja sellega loomulikult finantseeritakse sõda ja Ukrainale ei ole see kasulik," ütles Vare.

Saatejuht küsis, mida tähendab gaasitransiidi peatamine Slovakkia ja Ungari jaoks, kelle gaasitarbimisest 70–80 protsenti kattis Vene gaas.

"Ungaril oli leping Venemaaga 4,2 miljardi kuupmeetri tarnimiseks ja nad suurendasid sisseostetavat kogust sõjaajal veel 2,3 miljardi kuupmeetri võrra. Lisaks sellele nad teenisid ka transiidi pealt raha, nende koguste eest, mis liikusid edasi," vastas Vare.

Ta märkis, et slovakid teenisid edasisaadetud gaasi pealt kuni pool miljardit eurot aastas ehk rohkem kui ukrainlased. "Seda gaasi nad saatsid edasi Austriasse, kus selle aasta alguses oli sõltuvus Vene gaasist 97 protsenti, tänaseks null, sest Austria loobus pärast seda, kui Gazprom keeldus talle trahvi maksmast, mis rahvusvaheline kogus talle välja mõistis. Sellest ajast alates Austria on lülitunud ümber teistele allikatele."

Vare juhtis tähelepanu, et Slovakkia müüb Vene gaasi edasi ka Saksamaale.

Ajakirjanik Anett Peel küsis, kas Ukrainal on põhjust lepingut pikendada, kuna nii Slovakkia kui Ungari on riiki selleks survestanud. Ungari otsib skeemi, kuidas jätkata Vene gaasi tarneid, ostes gaasi enne Ukrainasse jõudmist ära ning seeläbi väites, et tegemist ei ole Vene gaasiga. Slovakkia on ähvardanud elektritarnete peatamist hädaolukordades.

"Eelnev skeem oli selline, et tuleb vormiliselt Aserbaidžaani gaas, kuid tegelikult on molekul ikka Vene oma. Nüüd lihtsalt Ungari üritab sedasama teha, nii-öelda tituleerida seda oma gaasiks. Sellisel juhul hakkab kehtima assotsiatsioonilepingu klausel, mis näeb ette, et Ukraina on kohustatud Euroopa Liidu liikmesriikidele edasi kandma kõiki asju, mis on nende omad," ütles Vare.

"Slovakkia ähvardus on ju seotud veel eriti jõhkra olukorraga, sest Slovakkia elektrit on vaja siis, kui on järjekordselt pommitatud Ukraina elektrivõimsused puruks venelaste poolt ja see on eriti alatu viis," märkis Vare, kuid ta lisas, et Poola asendab vajadusel Slovakkia võimaliku puudujäägi.

Ajakirjanik Madis Hindre küsis, kuidas mõjutab transiidi peatamine Moldovat, kelle peamine elektrijaam, mis töötab gaasil, asub separatistilikus piirkonnas Transnistrias. Väidetavalt peaks Rumeenia olema nõus Moldovale elektrit pakkuma, kuid elektrihind peaks kaks korda kallimaks minema.

"Moldova on sellega nõus olnud ja ühtlasi ka võtnud positsiooni, et konfiskeerib Gazpromi kohaliku ettevõtte ja natsionaliseerib selle, sest Gazprom oli see, kes tegelikult ilmutas initsiatiivi selle tarne katkestamiseks, see ei ole seotud Ukraina lepingu lõppemisega, vaid eelkõige Gazpromi enda sooviga. Moldoval on ka selles mõttes parem olukord, et nende kogused on väikesed ja nad saavad oma kaks miljardit kuupi tuua ka vajadusel lõuna poolt üle Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia. Nii elektri kui gaasi mõttes nad ikkagi lahendavad oma probleemi ära, kuid see läheb kallimaks," rääkis Vare.