Ukraina otsustas Venemaa gaasi ostmise peatada peale Krimmi okupeerimist 2014. aastal. Gaasitarned läbi Ukraina jätkusid ka peale täiemahulise sõja algust.

Viimast viieaastast gaasitarnete lepingut Ukraina ei pikendanud ning lepingud aegusid 2025. aasta 1. jaanuaril. Gazprom lõpetas seejärel kell kaheksa hommikul Moskva aja järgi gaasiekspordi läbi Ukraina.

Eksport läbi Ukraina moodustas poole Venemaa torugaasi ekspordist Euroopasse.

Venemaa jätkab gaasieksporti läbi TurkStreami gaasijuhtme Mustas meres, mis ühendab Venemaad Türgiga. Sealt kaudu on gaas liikunud ka Serbiasse ja Ungarisse.

Euroopa Liit on otsinud peale täiemahulise sõja algust Ukrainas viise Venemaa gaasist loobumiseks. Viimaste seas Vene gaasi ostnud Slovakkia ja Austria otsivad alternatiivseid viise gaasi ostmiseks.

Slovakkia peaminister Robert Fico on ähvardanud Ukrainale vastumeetmete rakendamist, näiteks elektritarnete peatamist, kui Kiiev gaasi transiidi Slovakkiasse lõpetab.

Enim mõjutab läbi Ukraina liikunud gaasitarnete lõpp sellest tugevalt sõltuvat Moldovat, mis plaanib meetmeid gaasitarbimise vähendamiseks kolmandiku võrra. Bulgaaria on lubanud vajaduse korral Moldavale gaasi tarnida.

Ukraina kaotab lepingute lõpetamisel aastas 800 miljoni dollari jagu tulu transiiditasudelt, Gazprom jääb aga ilma ligikaudu viiest miljardist dollarist tulust, mida oleks teeninud gaasi müügilt.

Tipuhetkedel moodustas Euroopa gaasiturust Gazpromi tarnitud gaas ligikaudu 35 protsenti.

Varem liikus Venemaa gaas Euroopasse ka läbi Jamali–Euroopa torujuhtme, mis liikus Valgevenest läbi Poola Saksamaale. Poola sulges torujuhtme 2022. aastal pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas. Samuti tarniti Euroopasse gaasi läbi Nord Streami torujuhtmete Läänemeres, mis lõpetasid töö peale plahvatusi 2022. aasta sügisel.