Estlink 2 elektrikaabli ühenduse katkemine võib tekitada hinnakõikumisi, mida valitsus plaanib osaliselt kompenseerida. Eratarbijate jaoks on muu hulgas võimalik võrgutasu alandamine või elektriaktsiisi muutmine.

"Prognoos Eesti Energialt on, et sellel perioodil võiks energiahinna võimalik kõikumine olla 1,4 senti kilovatt-tunni kohta. See on ligikaudne hinnang, sest see sõltub väga paljudest teguritest: kas parajasti ilm on soojem, külmem. Kui ilm on näiteks väga külm Soomes, siis Soome vajaks meie tarbimist, ta seda ei saa. Selle võrra jääb jälle siin hind odavamaks," selgitas peaminister Kristen Michal (RE).

Kuigi varustuskindlus on ka praegu tagatud, on pikem plaan rajada täiendavaid reservvõimsusi. Põlevkivijaamad, mida saaks vajadusel käiku lasta praegu, on kõige kallimad variandid. Üks lahendus oleks näiteks Kiisa gaasielektrijaama varasem turule toomine, kuid selle vajalikkust hindab valitsus uuesti märtsis, kui desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust on toimunud.

"Tulevased reservid saavad olema ilmselt gaasijaamad, Eleringil on selleks hange. Ja arutleme ka Eesti Energiale täiendava sissemakse tegemist, et Eesti Energia rajaks uue jaama Narva," ütles Michal.

Neljapäeval leppis valitsus kokku, et sissemakse suurus Narva gaasijaama jaoks on 100 miljonit eurot.

"Valitsus langetas põhimõttelise otsuse suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 100 miljoni euro võrra, mis tähendab, et Eesti Energial tekib võimalus Narva gaasijaama ehitamiseks. Järgmine samm on see, et rahandusministeerium valmistab vastava eelnõuprojekti ette ja see vormistatakse ametlikult aktsiakapitali suurendamisena," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).

"See lisaraha kiirendab seda projekti kindlasti. Kui me nüüd selle uue kapitali sissemaksega saame oma projektid kiiremini tööle, hanked teha, tellimuse välja, siis 2028. aastal on võimalik, et see jaam on püsti. Ja kui ta on saanud ka kõik võrgutestimisload, siis ta saab ka elektrit võrku anda," sõnas Enefit Poweri juht Lauri Karp.

"Sellel projektil on mitu etappi. Üks on tellimuste esitamine kas siis turbiinile või mootorile. Teine on keskkonnamõjude hindamised, kõik planeerimisprotsessid, mis on väljaspool meie mõju. Nii et kõiki asju ei ole võimalik oma kapitaliga mõjutada Eestis," lisas ta.

Ettevõtete jaoks kaalub valitsus ka taastuvenergiatasu diferentseerimist.

"Eesti suurtarbijate jaoks, kelleks on tööstusettevõtted, on elektrihind – mitte see turuhind, vaid kõik lisanduvad tasud päris kõrged Eestis, sealhulgas taastuvenergiatasu. Eesti 200 seisukoht on see, et me peaksime need tasud üle vaatama selleks, et majanduse konkurentsivõimet parandada," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

"Peame neid diferentseerima. Ehk siis need tasud tuleb diferentseerida lähtuvalt sellest, milline elektritarbija on – kas nad on strateegiliselt olulised tööstusettevõtted Eesti jaoks, kas nad on ettevõtted, kes on parandanud oma elektritarbimist, viinud selle efektiivsemaks," lisas Kallas.

Arutelu jätkub valitsuses nädala pärast.