Eestis välismaalastest platvormitöötajate maksupõlgus silma ei paista
Üha rohkem platvormitööd tegevatest välismaalastest füüsilisest isikust ettevõtjaid jätab õigel ajal maksud maksmata ja lahkub riigist, mistõttu nende maksuvõlg jääb üles, teatas Leedu rahvusringhääling. Eesti maksu- ja tolliameti registris andmeid töötajate rahvuse kohta ei ole, kuid ilmselt pole ka olukord sarnane.
Eesti maksuamet ei erista kodanikke ja välismaalasi töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate või ettevõtluskonto kasutajate seast. Seega ei saa nad öelda, kas just välismaalastest maksuvõlgnike arv kasvab.
Maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna juht Madis Laas ütles ERR-ile, et mis puudutab platvormitöötajaid, siis uuendatud juhend platvormidel teenitud tulu deklareerimisel on olukorda muutnud.
"Mingil määral seda probleemi esines suuremas mastaabis mõned aastad tagasi, aga 2023. aastal uuendasime platvormil teenitud tulude maksustamise juhendit. Seal antud selgem suunis, et töötaja peab tegutsema kas FIE-na või osaühingu alt või läbi ettevõtluskonto, parandas olukorda oluliselt. Täna me enam nii suurt probleemi selles valdkonnas ei näe," ütles Laas.
Praeguseks on maksuamet saanud andmed 169 platvormilt. Neist 20 on Eesti platvormid, kus tehingu osapool on olnud Eesti füüsiline või juriidiline isik.
2023. aastal teeniti platvormidel tulusid 505 miljoni euro ulatuses. Enamik ehk 62 protsenti tuludest on kaupade müügist, 31 protsenti teenuste müügist ja seitse protsenti kinnisvara rendile andmisest.
Nende andmete alusel on tulusaajatest füüsilisi isikuid ligikaudu 24 000, nende seas nii füüsilised isikud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Nende tehinguid tehti kokku 70,2 miljoni euro ulatuses. Seega laekus enamik tuludest ettevõtetele.
Laas tuletas meelde, et alates 2024. aastast on platvormidel kohustus edastada andmed otse maksuametile.
"Alates 2024. aastast peavad platvormid edastama meile infot platvormi kaudu saadud tulude kohta. Neid andmeid me juba oleme saanud ja saame ka edaspidi. See lihtsustab selgelt meie tööd, et tuvastada neid, kes ei ole oma tulusid õigesti ära deklareerinud," selgitas Laas.
Laas ütles, et vajadusel tehakse Eestist lahkunud maksuvõlglastelt raha kättesaamiseks ka rahvusvahelist koostööd: "Kui me räägime pahatahtlikest, siis meil on võimalik rahvusvahelise ametiabi korras teistest liikmesriikidest maksuvõlad sisse nõuda."
Ümbrikupalga kahju hindab maksuamet aastas 100 miljoni euro suuruseks.
"Jätkuvalt me näeme, et siin on suurimad kahjud majutuse ja toitlustuse valdkonnas ja ehitussektoris. See peegeldab seda, et sõidujagamine ei ole ümbrikupalga mõistes kõige suurem probleem," ütles Laas.
