Maailma edukamad ettevõtted, eriti tehnoloogiasektoris on tihti pärit Ameerika Ühendriikidest. Viimastel aastatel, kui Euroopa majandus on hädas olnud, on sisuliselt vaid seitse tuntud Ameerika ettevõtet vedanud aktsiaturgude buumi. Euroopa peaks suutma rohkem.

"Meil on rohkem teadusliku taustaga ülikoolilõpetajaid kui Ameerika Ühendriikides. Meil on rohkem arendajaid kui Ameeerika Ühendriikides. Meil on isegi sarnane arv alustavaid idufirmasid. Meil on neile lihtsalt vähem rahastust," ütles idufirma Dealflow.eu asutaja Thijs Povel.

Idufirmade sektori asjatundjad ütlevad, et eduks on vaja, et ka Euroopas sünniks rohkem väikeseid ettevõtteid, mis raputaks kogu turgu.

"Kui Euroopa tahab tõesti olla rohkem konkurentsivõimeline, on meil vaja rohkem innovatsiooni. Sellel peab olema suurem mõju kogu majandusele," sõnas Euroopa Liidu idufirmade liidu juht Arthur Jordao.

Uue konkurentsi puudumisel on Euroopa näiteks digivaldkonnas maha jäänud.

"Me jäime sellest täiesti maha, sest meie suured ettevõtted ei pidanud sammu ja meil ei olnud piisavalt uusi ettevõtteid, kes neile konkurentsi pakuks," tõdes Bruegeli mõttekoja teadur Reinhilde Veugelers.

Üheks takistuseks on tihti Euroopa bürokraatia, mis piirab uute ettevõtete ligipääsu rahastusele.

"Me räägime ligikaudu üheksast triljonist eurost, mida haldavad pensioni- ja kindlustusfondid. Sellest umbes 0,01 protsenti läheb riskikapitali sektorisse," ütles Povel.

Mureks on ka Euroopa killustatus.

"Me ei saa suurt rahastuse vajadust lahendada vaid Rootsis, me oleme selleks liiga väikesed. Euroopal on vaja palju elavamaid rahaturge nagu Ameerika Ühendriikides. Meil on põhimõtteliselt kõik pusletükid olemas, me ei ole neid vaid sobivalt kokku pannud," rääkis Rootsi innovatsiooniagentuuri Vinnova juht Anne Lidgard.