Tänavune hundijaht seiskus kohtuvaidluste tõttu pea kaheks kuuks. Alates 23. detsembrist on jaht aga taas lubatud ning sel nädalal tõstis keskkonnaamet huntide küttimislimiidi 90 isendilt 103.

"Me oleme juba aastaid teinud niimoodi, et sügisel kui ei ole veel lund, on teada hundi pesakonnad, on teada, kus on kahjustused, siis selle baasil me teeme üsna ettevaatliku otsuse, kus me lubame küttimist alustada. Kui tuleb lumi maha, kui tulevad täiendavad andmed, kus on hundid liikunud, kus on suured karjad, võibolla täiendavad kahjustused, siis me lubame täiendavaid limiite," rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Kuke sõnul suurendati jahilimiite Virumaal ning Pärnu-Viljandi ohjamisalal, kus hundid on korraldanud tõsiseid tapatalguid. Kas plaanitust poole lühema ajaga õnnestub jahimeestel lubatud hulgal hunte küttida, sõltub Kuke sõnul ilmast.

"Hästi palju sõltub ka sellest, millised tingimused meil on. Lumi praegu sajab, katab kohe jäljed kinni, aga tahetakse tegelikult hundijahi jaoks, et näeksid jälgi, kus need on. Kui ilm võimaldab, siis ma arvan, et see on võimalik ka kahe kuuga ära küttida," ütles Kukk.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts märkis, et kuna küttimisperiood on poole lühem, ei saa jahimeeste poolt lubada, et küttimismaht täidetakse.

Keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis praegu 29 hundikarja ja kuna metsas kitsi ning põtru napib, siis on ka huntidel toiduga kitsas käes. Kortsu sõnul hundid nälga ei jää, sest söövad ka kopraid ja kährikkoeri.

"Kui näiteks kiskjad söövad neid väikekiskjaid, kes täna on kärntõves, siis see kärntõbi kandub ka edasi ja see on ka huntidele ohtlik. Kui see karvakate ja nahk on kahjustatud, siis tugevate külmade puhul võivad tekkida kahjustused ja nad võivad hukkuda. Ega siin on mitu ohtu selle toidubaasiga," rääkis Korts.

Pühapäeva hommikuse seisuga oli Eestis kütitud seitse hunti.