Avaliku sektori IT-ettevõtete kogueelarve on 10 aastaga neljakordistunud

Avaliku sektori IT-teenuste valdkonnas töötab ligi 1765 inimest, kes jagunevad seitsme asutuse peale, mille kogueelarve on viimase kümne aastaga neljakordistunud. Justiitsministeeriumi esindaja sõnul on enim kasvanud küberturvalisuse valdkond, mis nõuab varasemast palju rohkem tähelepanu.
Riigi seitsme IT-asutuse eelarve on alanud aastal kokku 265,5 miljonit eurot. Kümme aastat tagasi kulus nende peale kokku 66 miljonit eurot ehk üle nelja korra vähem. Töötajaidki oli siis kokku 722 ehk üle tuhande praegusest vähem. Toona polnud veel olemas ei tervise ja heaolu infosüsteemide keskust (TEHIK), mis loodi 2017. aastal, ega ka riigi IT-keskust (RIT), mis alustas tööd 2021. aasta lõpus.
Kui kõrvutada IT-asutuste näitajaid hiljutisema, kahe aasta taguse ajaga, on kasv olnud samuti kiire. Veel 2023. aastal oli töötajaskonna suuruseks 1538 inimest, samas kui praeguseks on neid 227 võrra rohkem. Eelarve kogumaht oli toona kõigi asutuste peale kokku 275 miljonit eurot ning see on tänavu ligi kümme miljonit eurot väiksem.
Eri IT-asutuste eelarvesummade liitmine ei pruugi siiski anda teavet nende peale aastas kuluva kogusumma kohta, sest nagu selgus ametite esindajate selgitustest, on vähemalt ühe asutuse puhul osa tänavusest rahast esialgu planeeritud valitsuse reservi.
Üks suuremaid riigi IT-teenustega tegelejaid on TEHIK, mis haldab tervise-, töö ja sotsiaalvaldkonna infosüsteeme ja andmekogusid. 2017. aastal, mil TEHIK tegevust alustas, oli nende eelarve 8,5 miljonit eurot ja töötajaid 69.
Praeguseks on need näitajad märkimisväärselt kasvanud. Tänavu töötab asutuses 226 inimest ning eelarves näeb riik TEHIK-ule sellel aastal ette 52 miljonit eurot.
"Kaheksa aasta jooksul on TEHIK-u eelarve ja töötajate arv kasvanud erinevatel olulistel põhjustel. Selle aja jooksul on märkimisväärselt suurenenud tervise- ja sotsiaalvaldkonna klientide tellimuste maht – lisandunud on mitmeid infosüsteeme, mida arendada ja hallata, et toetada meie klientide ja lõppkasutajate vajadusi," põhjendas TEHIK-u kommunikatsioonijuht Grete Kivi.
TEHIK-u teenuseid kasutavad ravimiamet, terviseamet, sotsiaalkindlustusamet, tervisekassa, tervise arengu instituut, tööinspektsioon, riikliku lepitaja kantselei, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo ning Astangu kutserehabilitatsioonikeskus.
Kivi sõnul näitas Covid-19 kriis, et vaja on suuremat analüütikavõimekust ning riik liigub üha kindlamalt andmepõhise otsustamise suunas.
"TEHIK on siin võtmetähtsusega – meie ülesandeks on pakkuda täpset ja operatiivset andmeanalüüsi, mis toetaks otsuseid nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnas," lausus ta.
Kivi lisas, et võrreldes 2017. aastaga on tunduvalt muutunud ka küberjulgeoleku olukord, nõuded on praeguseks märksa suuremad ja ressursimahukamad ning investeerida tuleb nii IT-arhitektuuri, arendusse kui ka turvatestidesse. Ka on TEHIK võtnud üle tervisekassa süsteemide haldamise, millega on kaasnenud lisavahendid.
"Lühidalt öeldes on kasv seotud lisandunud ülesannete ja vastutusega, mis omakorda muudavad Eesti tervise- ja sotsiaalkaitsesüsteemid tugevamaks ja toovad need inimestele lähemale," sõnas Kivi.
Küberturvalisusega tegeldakse varasemast enam
Suurim eelarve on avaliku sektori IT-asutustest siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT), mis loob ja haldab elupäästeks ja siseturvalisuse tagamiseks vajalikke infosüsteeme. Teisisõnu on SMIT-i pärusmaaks PPA, päästeameti, häirekeskuse, sisekaitseakadeemia ja siseministeeriumi infosüsteemid.
Kui veel kümme aastat tagasi oli SMIT-is töötajaid 253, siis kahe aasta taguseks ajaks oli nende arv kasvanud 370-ni ja selle aasta alguseks oli töötajaid juba 434.
Muutunud on ka eelarve. Kümne aasta eest oli see 30 miljonit eurot ja 2023. aastal 75 miljonit eurot, millest umbes 10 miljonit moodustas 2022. aasta jääk, kuid alanud aastal on see taas väiksem ehk 59 miljonit eurot.
SMIT-i kommunikatsioonijuht Marie Kukk ütles ERR-ile kahanemise selgituseks, et ühelt poolt võivad selle põhjuseks olla kärped, aga teisalt ka see, et osa selle aasta vahenditest on esialgu planeeritud valitsuse reservi.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eelarve on sellel aastal 49 miljonit eurot. RIA arendab ja haldab digiriigi tehnoloogilisi platvorme ja selle ülesanne on tagada riigi küberturvalisus.
Kahe viimase aastaga on asutuse eelarve kasvanud üheksa miljoni euro võrra, kuid kümne aasta eest oli RIA eelarve vaid 10 miljonit eurot. Ajaga on kasvanud ka töötajaskond: 2015. aasta 112 inimeselt 2025. aastaks 307 inimeseni.
Justiits- ja digiministeeriumi avalike suhete nõuniku Britten Torstenbergi sõnul on koos RIA eelarve ja töötajate arvu suurenemisega tunduvalt kasvanud ka teenuste hulk.
"Kõige suurem kasv on toimunud küberturvalisuse valdkonnas, sest tehnoloogia areng on loonud järjest uusi võimalusi nii küberkurjategijatele, riiklikele küberrühmitustele kui ka poliitilise taustaga häktivistidele," selgitas ta.
Torstenberg lisas, et kümme aastat tagasi ei olnud küberkuritegevust, praegu maailma suuruselt kolmandat majandusharu veel sisuliselt olemas ning Eesti riik on hakanud küberturbele eriti tähelepanu pöörama viimastel aastatel seoses Ukraina sõjaga kaasnenud küberünnakutega ja pingelisemaks muutunud julgeolekuolukorraga.
"Samuti on päris palju ülesandeid lisandunud seoses Euroopa Liitu kuulumisega, näiteks EL-i ühtne digivärav ja küberturvalisuse direktiivid, uute riiklike algatustega – sündmusteenused ja muu selline – ja tehisintellekti kasutuselevõtuga," sõnas Torstenberg ja lisas, et osa RIA tegevusi rahastatakse ka EL-i projektidest ja need on tähtajalised.
Kasvanud on ka teenuste arv ja keerukus
RIA eelarvega umbes samasse suurusjärku jääb Riigi IT-keskuse (RIT) eelarve, mis on sellel aastal 46,5 miljonit eurot. Töötajaid on neil praeguseks 226.
RIT pakub avaliku sektori asutustele arvutitöökohti, serveritaristut ja lisaks mitmeid keskseid teenuseid, muu hulgas IT hankeid ning see loodi 2021. aasta lõpus suuresti teiste IT-asutuste liitmise teel. Viimase kahe aastaga on töötajate arv kerkinud 38 võrra.
Kasvu taga on Torstenbergi sõnul uute teenuste, näiteks uue arvutitöökohateenuse ja riigipilve väljatöötamine ning riigiasutuste teenusega liitmine.
Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele (RMIT) on selle aasta eelarves ette nähtud 30,4 miljonit eurot. Praeguseks 197 töötajaga asutuses oli kümne aasta eest töötajaid peaaegu saja võrra vähem ning eelarvegi oli vaid 12 miljonit eurot.
"Mahtude kasv tuleneb peamiselt suurenenud arendusmahust ning teenuste arvu ja keerukuse kasvust. Lisaks on ajas kasvanud ka teenustele esitatavad nõuded," põhjendas RMIT-i turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Johanna Mändar.
Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on justiits- ja digiministeeriumi IT-maja, mis on viimase kahe aasta vältel spetsialiseerunud arenduskeskuseks kujundamisele. Eelarve poolest on see nii mõnestki riigi IT-asutusest märksa väiksem – sel aastal on nende kasutada 15,3 miljonit eurot –, kuid töötajate arv on suurematega võrreldav ehk 274.
Torstenberg ütles, et praeguseks on RIK-il oma majas kogu vajaminev arendusvõimekus, et justiits- ja ettevõtluskeskkonna e-teenuseid arendada ja hallata. Kokku on neid teenuseid 120 ringis ning suuremate tööde tegemiseks kaasatakse hankega vähesel määral ka väliseid partnereid.
"IT-arenduskeskusena on RIK muutnud tugevalt ka oma tööprofiilide osakaalu. Juhtide ja haldurite töökohti on viimastel aastatel vähendatud ning efektiivse arendusteenuse tagamiseks tarkvaraarenduse ja infoturbe osakaalu suurendatud," lausus Torstenberg.
Kümne aasta eest oli RIK-is töötajaid 209 ja eelarve 11,3 miljonit eurot. Kaks aastat tagasi oli asutuse eelarvemaht tänavusest mõnevõrra suurem, 19,2 miljonit eurot, kuid Torstenbergi sõnul oli see seotud sellega, et 2023. aastal lõppes RIK-il eelmine struktuurifondide toetusmeetme periood.
"Selle raames oli väljamakseid 2 836 258 euro eest. Kuna igal aastal välisrahastuse väljamakseid ei ole, siis on tegemist märkimisväärse lisaressursiga," tõdes justiitsministeeriumi nõunik.
Riigi IT-asutustest väikseima eelarvega – tänavu 13,3 miljonit eurot – on keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (kemit), mis tegeleb ennekõike kliimaministeeriumi IT-teenustega. Kemitis on 101 töötajat.
Kümne viimase aastaga on nende töötajaskond rohkem kui kahekordistunud ning eelarve on paisunud veel enamgi, sest aastal 2015 oli see 2,73 miljonit eurot.