Igal aastal rajatakse Eestisse paar tuhat puurkaevu, mille ehitusloale võtab omavalitsus keskkonnaameti kooskõlastuse. Ameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on asutus juba seitse aastat vaeva näinud, et omavalitsuse ja riigiasutuse topelttöö ära lõppeks.

Jaanuaris arutatigi riigikogu keskkonnakomisjonis eelnõu, mille järgi peaks amet edaspidi hindama ainult suurema keskkonnamõjuga puurkaevude projekte.

"Ja siis kestis tunde arutelu, mille tulemusena jõuti järeldusele, et ikkagi igaks-juhuks oleks hetkel mõistlik, kui keskkonnaamet nendesse projektidesse süveneb," sõnas Vakra. "Et äkki kohalikel omavalitsustel ei ole nii palju teadmisi ja oskusi."

Samal teemal räägitakse riigikogus ka praegu. Aga see pole Vakra sõnul ainus näide. "Keskkonnaametil on väga palju ülesandeid ja bürokraatiat, mida saaks vähendada, aga mis tuleneb seadusest ja mida keskkonnaamet ise välja ei mõtle," sõnas ta ning tõstis esile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse – mõlema seaduse muutmisest ootab amet olulist leevendust. "Neid on aastaid veeretatud ja otsused on jäetud tegemata," ütles Vakra.

Terviseamet lõpetaks sööklamenüüde kontrollimise

Terviseametis koostati juba enam kui aasta tagasi pikk nimekiri asjadest, mida saaks teha teisiti, kui amet pääseks ligi piisavale hulgale andmetele. Nimekirja teises peatükis olid ettepanekud valdkondadest, kuhu riik ei peaks enam sekkuma. Terviseameti peadirektor Birgit Lao ütles, et sotsiaalministeeriumis suhtuti ettepanekutesse konservatiivselt.

"Tundub, et see vajab üsna julget otsustust, et öelda, jah, me oleme sellega nõus," tõdes Lao. "Tavaliselt öeldakse, et ärge ametina tehke järelevalvet, ärge pange sinna oma ressurssi, aga jätame selle kohustuse teile alles, et äkki kunagi läheb vaja. Aga vot seda ei tohi juhtuda."

Terviseameti hinnangul võiks regulatsioone ja järelevalvet koomale tõmmata mitmes valdkonnas alates kemikaalidest ja lõpetades basseiniveega. Birgit Lao tõi näite koolisööklatest, kus ametnikud peavad kontrollima, kas õpilastele antakse piisavalt valkusid, rauda, kaltsiumi ja muud tarvilikku.

"Võib-olla tarbija nõudlus on juba piisavalt kõrge, et riik ei peaks ütlema, mida laps peab sööma või mitte," sõnas Lao. "Ma usun, et me saame selle nõustamise ja juhendmaterjalidega tunduvalt paremini tehtud kui sellega, et ametnik käib köögis kontrollimas."

Kõrvalpilku ei peljata

Nii Birgit Lao kui ka Rainer Vakra ütlesid, et amet ise saab enda tegevusi koomale tõmmata ainult mingi piirini. Suuremateks reformideks on vaja ülesannete ehk ministri määruse või seaduse muutmist. "Aga ma usun, et me saame liikuma. Tundub, et see hetk on hea," sõnas Lao.

Eesti 200 juht Kristina Kallas rääkis teisipäeval "Vikerhommikus", et mõni riigiamet tuleks põhimõtteliselt ümber struktureerida või kinni panna. Tema usub, et asutustes endis ei suudeta kokkuhoiuks piisavalt võimalusi leida.

"See peab toimuma süsteemiväliselt ehk inimene või meeskond, kes ei ole ise selle süsteemi osa, peab tegelikult suutma peale vaadata sellele regulatsioonide rägastikule ja öelda, mis tuleb ära lõpetada," sõnas Kallas.

Haridus- ja noorteameti (Harno) juht Jaak Raie ütles, et taolist kõrvalpilku kasutab amet juba praegu. "Eelkõige ma näen väliste ekspertide kasu selles, et nad küsivad küsimusi, mida seesolija oma subjektiivsuse pärast ei saa küsida," sõnas Raie.

Eksamite juurest välisvaatlejate kaotamine säästab kuuekohalise summa

Aga ka Jaak Raie ütles, et amet täidab lõpuks neid ülesandeid, mida ta ministeeriumilt saab. Osa neist on kirjutatud seadusesse, osa reguleerivad määrused. Näiteks selleks aastaks sai Harno ülesandeid juurde. Kuna uued ülesanded olid seotud Euroopa Liidu vahenditega, tuli ametile nende täitmiseks ka lisaraha.

Samas, riigi rahastusega seotud eelarveridadelt oodati tänavu tublit kokkuhoidu.

"Kuid riigieelarve poole peal ülesannete nimekiri Harnole ei vähenenud," sõnas Raie. "Ja nüüd tulebki vaadata, millised teenused on tarvilised, mida ei saa lõigata. Ja millised teenused on väiksema valuga."

Kärbetega seotud valikutest aitab aru saada Harno 108 miljoni eurone eelarve, millest 93 miljonit eurot on välisrahastus. Riigieelarvest pärinev 15 miljonit eurot jaotub 10 teenuse vahel. Neist mõni on laias laastus fondid – näiteks kolme miljoni eurone alustava õpetaja toetuse fond. Mõni teenus on sisutegevused, näiteks eksamite korraldamine.

Nende 10 teenusega saab Harno ministeeriumile kärpeettepanekuid teha. Nii näiteks võib arutada, kas mõni stipendium peaks olema väiksem või kas mõnda sisuteenust võiks teisiti korraldada. Jaak Raie ütles, et taolisi ettepanekuid teeb amet ministeeriumile regulaarselt. Niimoodi kaotati hiljuti reegel, mille järgi peab riigieksami juures olema välisvaatleja.

"Ma arvan, et koole võib nendes küsimustes väga hästi usaldada. Koolid on eksameid läbi viinud korduvalt ja korduvalt," sõnas Raie. "See on ühe teenuse sees läbi viidud kärpeotsus, mille mõju oli kuuekohaline."