Praegu on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kirjas vaid see, et volikogus ei tohi tööd teha ministrid. Riigikogu, Euroopa Parlamendi liikmed ja omavalitsuse allasutuste juhid võivad olla ka volikogus.

Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas arvab, et allasutuste juhid volikokku kuuluda ei tohiks.

"Seal on ilmselge huvide konflikt. See on tekitanud Eestis juba viimastel kordadel väga palju probleeme, kus allasutuse juht hääletab omaenda eelarvet, omaenda ülemuse maha võtmist. Selliste huvide konfliktide jätkumine on meie jaoks vastuvõetamatu," selgitas ta.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak selles probleemi ei näe.

"Pigem on tõsi see, et me vaidleme selle üle, kas koolijuhid võivad volikogu liikmena seal töös osaleda või mitte. Minu meelest kõikide koolijuhtide niimoodi ühtemoodi ebaausateks sildistamine on vale," ütles Pillak.

Koalitsiooninõukogus üksmeelt ei leitud.

"See on olnud üks põhimõtteline vaidlusküsimus tõesti, kas kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste juhid võivad kuuluda volikokku. Eile ka partneritega läbi rääkides seda kokkulepet ei sündinud. Nii et need arutelud jätkuvad ja selle seadusemuudatuse raames me seda sisse ei kirjuta," rääkis sotsiaaldemokraadist regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Hartman ütles, et ta ise ei lubaks kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste juhte volikokku.

Kuigi eelnõu läheb riigikokku nii, et see ei keela allasutuste juhtidel volikogus olla, kavatseb Eesti 200 debatti riigikogus jätkata.

"Reformierakonna erimeelsuse tõttu on see praegu sealt välja võetud. Sellega meie nõus ei ole," ütles Kallas.

Ka Pillak kinnitas, et vaidlused jätkuvad riigikogus tõenäoliselt uue hooga.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõus on aga ka selliseid täpsustusi, millega osapooled nõus on, näiteks omavalitsustele suurema enesekorralduse õiguse andmine ning lemmikloomade pidamise reeglite täpsustamine.