Nii mõnigi linna või valla volikogu liige juhib Eestis samal ajal ka mõnda omavalitsuse hallatavat allasutust. Näiteks Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Kruusimägi on inglise kolledži direktor, Tartu linnavolikogusse kuulub Forseliuse kooli juht, Pärnu volikogusse aga Jõõpre kooli ning Rääma põhikooli juht.

Regionaalministeeriumi andmetel oli Eestis 2022. aasta alguses ühtekokku 93 sellist volikogu liiget, kes juhtisid samal ajal ka mõnda linna või valla hallatavat asutust.

Regionaalminister Piret Hartmani hinnangul on siin selge huvide konflikt ja tulevikus peaks valimistel valituks osutunud koolijuhid selgelt otsustama, kas tahavad minna volikokku või jätkata asutuste juhtidena.

"Volikogu ülesanne on anda selged arengusuunad allasutustele ning jälgida, kas asutused viivad need ellu. Asutuste ülesanne ongi siis nende otsuste elluviimine. Kui aga asutuse juht leiab volikokku kuuludes, et talle millegipärast need eesmärgid ei meeldi või talle ei meeldi kohalik linnapea või vallavanem seetõttu, et see on esitanud näiteks suuremad nõudmised konkreetsele asutusele, ma arvan, et ei ole mõistlik kohaliku elu korraldamisel sellist asja lubada," sõnas Hartman.

Selge huvide konflikti tõi välja ka Eesti 200 esimees Kristina Kallas.

Kallas märkis, et kuna volikogu on otseselt allasutuste tööandja, siis ei saa asutuse juhid olla ka samal ajal tööandjad ja töövõtjad.

"Meil on näiteid olnud Eestis, kus linnapead on umbusaldatud seepärast, et ta on koolidirektoritele kutsunud välja keeleinspektsiooni, kontrollimaks nende keeleoskuse taset ja need inimesed on olnud volikogu liikmed, nad on algatanud linnapea umbusaldamise, see linnapea on ametist maha võetud," rääkis Kallas.

Hartman: probleem on olnud eeskätt Ida-Virumaa linnadega

Ka regionaalminister Piret Hartman märkis, et eeskätt on siiamaani sarnane huvide konflikt tõstatunud Ida-Virumaa linnades.

Näiteks Narva endine linnapea Katri Raik vallandas kaks aastat tagasi aga toona opositsiooni kuulunud Irina Janovitši Kreenholmi gümnaasiumi direktori kohalt. Gümnaasiumi ajutiseks juhiks määras Raik aga linnapead toetava linnavoliniku Jekaterina Golubtsova.

Nüüd on volikogu esimees Janovitš Narva Pähklimäe kooli direktor. Volikogu aseesimees juhib sotsiaaltöö keskust ning volikokku kuuluvad ka keeltelütseumi, sotsiaaltöökeskuse, loomemaja ning ühe lasteaia juht.

Linnavolinik Jelena Pahhomova juhtis kuni 2021. aastani ühiselamuid ja linnaettevõtteid haldavat Narva Linnaelamut, kuni linnavõim toonase opositsioonipoliitiku tagandas. Nüüd juhib linnaettevõtet Pahhomova poeg.

Kruuse: sädeinimestel väheneks soov osaleda kohalikus poliitikas

Reformierakondlasest riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse lausus, et Reformierakond on teemat fraktsioonis arutanud ning enamik fraktsiooni liikmetest leiab, et pigem ei ole seadust siiski vaja muuta.

"Tegelikult võiks ju öelda, et samasuguseid mõjusid [rollikonflikte – toim.] võib tekkida ka siis, kui inimesed ei ole allasutuse juhid, vaid on tema lähikondlased. See tähendab seda, volikogu liikmena võib tekkida soov tegutseda oma lähikondlase huvides. Seetõttu seda probleemi, mida soovitakse lahendada, tegelikult ei lahendata," märkis Kruuse.

Teiseks märkis Kruuse, et selliste piirangute kehtestamisega võivad just väiksemad vallad kaotada nii mitmeidki pädevaid inimesi ning kogu omavalitsuse juhtimine muutuks senisest ebakvaliteetsemaks.

"Võib juhtuda, kui me need inimesed lülitame kohaliku omavalitsuse juhtimisest välja, ei pruugi üldse neid eestvedajaid nii palju jätkuda. Me ju teame, et laste- või koolijuhid on olnud oma kogukonna jaoks sõna otseses mõttes sädeinimesed ja neil on väga suur roll. See kahju võib osutuda suuremaks kui see hüpoteetiline kahju, mida me üritame seadusandjana lahendada," lausus Kruuse.

Kallast selline argument ei veennud. "Ka õpetaja on hariduses pädev, aga temal ei ole otsest huvide konflikti, sest tema tööandja ei ole linna- või vallavanem. Ma arvan, et neid õpetajaid, kultuuritöötajaid või sotsiaaltöötajaid, kes saaksid volikogus olla kohaliku kogukonna esindajad – neid on väga palju," lausus ta.

Linnadel ja valdadel ühtset seisukohta ei ole

Linnade ja valdade liidu juhatuse aseesimees, Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami märkis, et kohalikel omavalitsustel selles küsimuses ühtset seisukohta ei ole. Ta lausus, et mustvalget lahendust olukorrale tõenäoliselt ei olegi.

"Ma mõistan neid, kes soovivad selle piiranguga soovitud tulemust saavutada, aga ma ei ole kindel, kas see saabub," nentis ta.

Ka Juhkami lausus, et olgugi, et asutuse juht ei saaks tulevikus enam volikokku kuuluda, võivad volikogus olla tema alluvuses töötavad inimesed. See tähendaks teoreetiliselt, et asutuse juht võib survestada enda alluvuses olevaid töötajaid.

"Eks volikogudes on nii või teisiti väga palju inimesi, kel on mingid otsesemad või kaudsemad huvid, see ei ole kellegi jaoks välistatud," konstateeris ta.

Praegu ei ole ka kohaliku linna- või vallavalitsuse ametnikel ning töötajatel lubatud samal ajal olla sama omavalitsuse volikogu liikmed. Küll on kahel teenistuja kategoorial üks nüansiline erinevus, mida soovitakse ühtlustada.

Kui täna ametnikud otsustavad mitte oma senisest ametist loobuda, siis nende puhul volitused volikogu liikmena lõppevad ennetähtaegselt ehk nad ei saa käimasoleva valitsusperioodi jooksul enam volikokku liikmena naasta. Kui aga töötajad otsustavad mitte oma senisest töökohast loobuda, siis nende puhul volitused volikogu liikmena peatuvad, kuid hiljem töölt lahkudes saavad nad soovi korral volikogu liikmeks asuda. Eelnõuga on aga soov neid nõudeid ühtlustada ehk edaspidi ametiasutuse ametnike volitused volikogu liikmena sarnaselt töötjatele peatuksid.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles, et loodab siiski kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused peagi valitsuses kinnitada ja riigikokku saata.