Tallinna kaheksa linnaosa juures tegutsevad ka linnaosakogud, kuhu kuuluvad erakondade esindajad vastavalt linnaosas saadud häältesaagile.

Lasnamäe linnaosakogus on kokku näiteks 33 inimest, kellest kaks kolmandikku on keskerakondlased. Pirita linnaosakogu 15 liikmest kuulub Keskerakonda praegu aga vaid kolm inimest – kõige rohkem, neli, on reformierakondlasi.

Linnaosakogude roll on praegu suuresti nõuandev. Pirita linnaosakogu esimees, reformierakondlane Kaupo Nõlvak ütles, linnaosasid puudutavaid sisulisi otsuseid teeb linnaosavanem ning valimistel mandaadi saanud linnaosakogu liikmetel ei ole tegelikult võimalust otsustes kaasa rääkida. Nõlvaku hinnangul pole seetõttu praegu linnaosakogudel ka suurt mõtet.

"Otsustus on antud täielikult linnapea poolt ametisse määratud linnaosavanemale. See on loonud olukorra, kus mandaadiga inimesed linnaosas ei oma mingit õigust, aga ametnikule antud õigus on sellest üle," märkis Nõlvak.

Tallinna koalitsioonileppes on kirjas, et linnaosakogude rolli linnajuhtimises on plaanis suurendada, laiendades linnaosakogude õigusi.

Tallinna linnapea, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski lausus, et praegu on linnaosakogude kaasamine olnud liialt formaalne ja tagasihoidlik.

"Üks markantne näide on näiteks see, et linnaosakogudele saadetakse linnaeelarve eelnõu üle vaatamiseks, aga nende esitatud muudatusettepanekuid linnavolikogu istungil ei hääletata. Sisuliselt neid ettepanekuid praegu ei käsitleta," ütles Ossinovski.

Linnavolikogu fraktsioonide esindajatest moodustatud töörühm on pakkunud välja ka mitu ettepanekut, kuidas linnaosakogude rolli suurendada.

Lisaks võimalusele esitada linnaeelarvesse ja eelarvestrateegiasse muudatusettepanekuid, pakuti välja, et linnaosakogu revisjonikomisjon peab saama kontrollida linnaosavalitsuse lepinguid. Praegu saab linnaosakogu revisjonikomisjon kontrollida üksnes linnaosakogu tööd.

Muu hulgas võiks linnaosakogude koosolekud olla otseülekandena jälgitavad, linnaosakogu liikmetel peaks olema õigus avaldada oma artikleid linnaosalehes ning linnaosakogul võiks olla õigus otsustada iga linnaosa elaniku kohta 100 euro ulatuses aastas linnaossa vajalike investeeringute üle.

"Nii sisulise kultuuri muutmise kontekstis kui ka õigusaktide mõttes oleme me valmis töötama selle nimel, et linnaosakogudel oleks rohkem õigusi," lausus Ossinovski.

Vetorolli linnaosa puudutavates otsustes linnaosakogule siiski Ossinovski sõnul andma ei pea. Küll aga peaks olema tema sõnul rohkem sisulist kaasamist.

Kõlvarti sõnul ei ole praegust süsteemi vaja muuta

Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul pole linnaosakogude rolli siiski vaja muuta. Ta ütles, et linnaosakogudesse kuuluvatel linnavolinikel on juba praegu võimalus teha linnaeelarvele konkreetseid muudatusettepanekuid.

"Igas linnaosakogus on fraktsioonid, kes saavad pöörduda linnavolikogu fraktsioonide poole. Nemad saavad kõik need muudatusettepanekud esitada ka eelarvele. Sisuline võimalus esitada neid muudatusettepanekuid linnavolikogu fraktsioonide või konkreetsete liikmete kaudu on olemas ka praegu," lausus Kõlvart.

Kõlvart lausus, et võimuliidu ettepanekud pikendavad lihtsalt linna otsustusprotsesse ja sisulist võimu linnaosakogud juurde ei saa. Kui koalitsioon soovikski midagi päriselt muuta, siis peaks Kõlvarti sõnul muutma kohalike omavalitsuste korralduse seadust.

"Koalitsiooni tegelikku suhtumist näitab lisaeelarve menetlus, kus linnavalitsus ei küsinud linnaosade ja linnaosakogude arvamust, nagu me varem olime teinud. Linnaosakogudel ei olnud võimalik esitada enda arvamust või pakkuda muudatusettepanekuid. Kui see on päris suhtumine, siis ma tegelikult ei saa aru, mida kavatseb praegune linnavõim muuta, sest eelarve on ju teadaolevalt kõige tähtsam linna dokument," märkis Kõlvart.

Linnaosakogu juht: linnaosakogudel võiks olla suurem roll planeeringute menetlemisel

Nõlvak ütles, et linnaosakogudel võiks olla suurem roll linnaosa puudutavate planeeringute menetlemisel, nagu detailplaneeringud või linnaosa üldplaneeringud.

Ta selgitas, et Pirita linnaosakogu juurde kuulub praegu näiteks planeerimiskomisjon, kus on lisaks linnaosakogu liikmetele ka linnaosavalitsuse arhitekt ja spetsialistid. Komisjon teeb planeeringut puudutava eelnõu ettepaneku linnaosakogule, kes võtab vastu otsuse, kas eelnõu toetada või mitte. See on omakord mittesiduv soovitus linnaosavanemale.

"See ei jõua edasi mitte kuhugi. See ei jõua isegi volikokku. Kui see lõpuks jõuab volikokku otsustamisele, siis enamasti seda linnaosakogu soovitust tuleb eraldi otsida või spetsiaalselt küsida. See ei ole üldse protsessi osa, mida keegi üldse vaatab," lausus Nõlvak.

Nõlvak pakkus välja, et suurema mõjuga planeeringutes võiks linnaosakogul olla õigus otsustada või vastu seista, näiteks tehes muudatusettepanekuid.

Ossinovski ütles, et linnaosakogusid puudutavad otsused on plaanis teha ära sügisel ning protsessi peaks eest vedama linnavolikogu esimees.

Haabersti linnaosakogu esimees on praegu Lembit Kolk (Reformierakond), Põhja-Tallinnas Andrei Birov (Keskerakond), Nõmmel Vilja Toomast (Reformierakond), Mustamäel Maksim Volkov (Keskerakond), Lasnamäel Izabella Riitsaar (Keskerakond), Kristiines Kristo Enn Vaga (Reformierakond), Kesklinnas Margit Hiiet (SDE) ja Pirital Kaupo Nõlvak (Reformierakond).