Osa laenudest on riigieelarvesse tagasi makstud ka enne tähtaega, lisaks on intresside ja teenustasudega teenitud 25 miljonit eurot. Lõpliku hinnangu kriisilaenude tagasilaekumise kohta saab anda pärast kõigi lepingutähtaegade saabumist 2026. aastal, märkis riigikontroll.

Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi alguses töötati välja suuremahulised meetmed, mille abil toetas riik EISA kaudu ettevõtteid, laenates neile 224 miljonit eurot ja käendades nende pankadest saadud laene 102 miljoni euro väärtuses.

"Üldiselt on kriisilaenud tagasi laekunud kardetust paremini ja kiiremini, suurematest laenudest on tagastatud näiteks Tallinki ning EISA kinnituse kohaselt nüüdseks ka Porto Franco laenud. Samuti pole pangad pidanud käendusi suures ulatuses sisse nõudma," ütles riigikontrolli peakontrolör Märt Loite.

Laenude väljaandmise aegne pessimistlik riskide prognoos, mis tulenes kriisi kulgemise ettearvamatusest, oli, et laenukahjud võivad ulatuda kuni 50 protsendini. Seda ei ole aga juhtunud, märkis riigikontroll.

Tegelikkuses oli 2024. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga kriisilaenude lepingute alusel tagasi makstud 133 miljonit eurot. Laekunud on 22 miljonit intresse ja 1,1 miljoni euro eest teenustasusid. Laenu oli esimese poolaasta lõpuks täies mahus tagasi maksnud 69 ettevõtet 155-st. Käendatud pangalaenude summa oli kokku 166 miljonit, millest käendatud osa oli 102 miljonit eurot. Tagatistasudena on laekunud 2,3 miljonit, teenustasudena 0,3 miljonit ning täitmisele on pööratud käendusi 0,3 miljoni euro eest.

Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht on neli miljonit ning maha kantud on laenusid kahe miljoni euro ulatuses.

Kriisimeetmeteks arvestati 2020. aastal 850 miljonit eurot, millest 550 miljonit oli mõeldud laenudeks ja 300 miljonit käendusteks. Raha eraldati varuga, millega anti signaal, et riik tuleb appi. Hiljem selgus, et ettearvamatus koroonakriisis kiiruga valmis pandud kriisimeetmeid majanduse päästmiseks sellises mahus tarvis ei läinud.