Gailitite Rootsis elavate lastelaste soovil ja korraldamisel maeti August ja Elvy Gailiti urnid Tallinna Metsakalmistule, eesti kirjanike uuele kalmualale. Koos tuhaurnidega jõudis Metsakalmistule ka August Gailiti ajalooline mälestuskivi, mille valmistas omal ajal kujur Heino Raudsepp. Kivi kaasautor on kunstnik Eduard Ole.

"See võis olla eelmise aasta kevadel, kui rääkisin August Gailiti tütretütardega ja nendel oli selline mõte, et Eesti oleks palju õigem koht, kus Augusti ja Elvy viimane haud võiks olla, sest siin käib palju rohkem inimesi, kes Augustit teavad ja tema loomingut austavad. Siis vaikselt hakkasime seda asja ajama," rääkis perekonna esindaja Ingrid Kormašov.

Kormašovi sõnul oli ümbermatmise protsess lihtsam kui kardeti.

"Rootsis lapselapsed Eva Lindström ja Anne Gailit tegutsesid ja mina siis püüdsin siit Eesti poolt kaasa aidata. Ausalt öeldes Gailiti nimi avas kõik uksed ja seda oli hästi tore kogu aeg tunda, et ta on endiselt väga oluline eestlastele," sõnas Kormašov.

Ümbermatmist toetasid eelkõige kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital, Tallinna linna kultuuri- ja spordiamet, kultuuriministeerium, aga ka perekond ja sugulased Eestis kandsid kulusid.

"Augustil ja ka Elvyl oli suurim soov, et nad saaksid tagasi kodumaale, kodumaa mulda. Selles mõttes on praegu väga hea tunne, et see soov sai täidetud," rääkis Kormašov.

Gailit sündis 9. jaanuaril 1891 Sangaste mõisa lähistel. 1944. aasta sügisel põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm maeti Örebro põhjakalmistule. Samasse kohta maeti ka tema abikaasa, Vanemuise teatri operetisolisti Elvy Gailiti põrm.

Neljapäeval kell 15 toimus Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis mälestusüritus "Mr. Ge kojujõudmine".

Lisaks Gailitile on toimunud mitmeid kirjarahva säilmete (või tuhaurni) ümbermatmisi Rootsist Eestisse. Nende hulka kuuluvad Marie Under, Artur Adson, Karl Ristikivi, Peeter (Pedro) Krusten, Alma Teder, Kalju Lepik, Henrik Visnapuu, Hellar Grabbi ja Paul Reets.