Esimest korda pani Tervise Arengu Instituut ligi 6000 toiduaine koostise kirja 2018. aastal, neli aastat hiljem vaadati, kui palju on toiduainete koostis selle aja jooksul muutunud.

"Selle uuringu eesmärk on aru saada, mis toimub toiduturul ehk kuidas toimuvad ajas muutused. Me sooviksime neid muutusi suunata positiivses suunas ehk toidukoostis läheks paremaks," selgitas TAI vanemspetsialist Tuuli Taimur.

Nii näiteks selgus uuringust, et valgu- ehk lihasisaldus on viinerites, vorstides ja sardellides kasvanud. Siiski ei tähenda see Taimuri sõnul, et need oleksid muutunud tervislikumaks.

"Kui me ütleme, et valgusisaldus on suurenenud, siis inimesed eelistavad valgurikkaid tooteid ja siis tundub, et see sardell on hea valik, kuid kui me vaatame sardelle küllastunud rasvhapete või soolasisalduse mõttes, siis see ei ole kõige parem valik," tõdes ta.

Karastusjookides on suhkrusisaldus paari aasta jooksul vähenenud, kuid selle asemel kasutatakse nüüd rohkem suhkruasendajaid.

A le Coqi juhi Jaanus Vihandi sõnul on selle põhjuseks joogitööstuse aastatetagune kokkulepe vähendada suhkrusisaldust 15 protsenti ja sellest on ka kinni peetud.

Terviseedendaja hinnangul on suhkruasendajatel omad riskid, ka ei vii see muudatus inimesi tervislikuma valiku ehk vähem magusate jookide tarbimiseni.

"Eestlased on tänasel päeval kindlasti palju vähema magusa ootusega kui veel 10 või viis aastat tagasi. Mis muidugi trendidega tundub, mida me näeme ja tajume ja tunnetame iga päev, on see, et vanemale põlvkonnale meeldivad ikka suhkruga tooted ja uuemale, noormale põlvkonnale meeldivad rohkem suhkruasendajatega tooted," rääkis Vihand.

Kuigi poeriiulite vahel võib jääda mulje, et magusa elu aeg on Eestis läbi saanud, siis tegelikult tunnistavad tootjad, et eestlane suhkrust naljalt ei loobu.

Nii näiteks tuli Tere mõne aasta eest välja puuviljasuhkruga jogurtitega, kuid ettevõtte juhi Ülo Kivise sõnul suurt edulugu sellest ei saanud. Sellegipoolest on ettevõte otsustanud lähiajal vähendada suhkrusisaldust oma toodetes. Kui praegu on pudingites kuni 15 grammi suhkrut 100 grammi kohta, siis edaspidi ei tohiks see kogus olla 10 grammist suurem.

"Me peame arvestama tarbija ootustega sellele traditsioonilisele tootele. Neid samme me võtame ette, aga sel on pikem protsess, et tarbija kohe ei saaks aru, et see ei ole see toode, mida ma eile ostsin või mida ma ostsin 10 aastat tagasi," selgitas Nordic Milki juht Ülo Kivine.

Maag Food OÜ tootearendus- ja turundusdirektori Janne Laik-Lõhmuse sõnul on ettevõte viimase 15 aasta jooksul soolasisaldust korduvalt vähendanud Rakvere ja Talleggi lihatoodetes ja sellega ka jätkakse.

Laik-Lõhmuse sõnul on TAI uuring aluseks rasvhapete, soolade ja suhkrute vähendamise vabatahtlikule koostööleppele. "Peame oluliseks, et tervislikumate lahenduste suunas liikudes ei halvendaks me samas Eesti toodete konkurentsivõimet võrreldes välismaise toodanguga. Mitmes kategoorias on juba täna Eesti toodete puhul tegu madalama rasva, suhkru ja soolasisaldusega," sõnas tootearendusjuht.

Maag Foodil on plaanis jaanuari lõpus kohtuda uuringu läbi viinud TAI ja Sotsiaalministeeriumi ekspertidega, leidmaks tasakaalustatud lahendused eelpool mainitud koostisosade vähendamiseks toidutoodangus. "Lihatööstuse suunanäitajana soovime teha omapoolsed ettepanekud, mis oleksid kooskõlas nii toiduohutuse kui tarbijate huvidega," ütles Laik-Lõhmus.