Tervise Arengu Instituudi (TAI) toidukaupade koostise ja selle muutuse uuring lõi avalikkuses pildi, nagu oleks toodete koostis muutunud viimase kahe aastaga ebatervislikumaks, mis Eestis toodetud toidukaupade osas ei vasta kindlasti tõele.

Uuring hõlmas nii Eesti kui ka importtoidukaupu seitsmes toidugrupis, kus muutused positiivses suunas olid toimunud nii mitmeski alagrupis just Eestis toodetud toidukaupade osas. Kahjuks ei toodud seda välja raporti avalikus kommunikatsioonis ja tarbijale loodi mulje nagu ei tegeleks Eesti toidutööstused piisavalt toodetes suhkru, soola ja rasva vähendamisega.

Eesti toidutööstused on omal initsiatiivil tegelenud järjepidevalt toodete koostise muutmisega tervisesõbralikumaks juba aastaid. Viimase kaheksa aasta jooksul on vähendanud näiteks jookide suhkrusisaldust 10–50 protsenti sõltuvalt kategooriast, mida on tagant tõuganud 2019. aastal sõlmitud hea tahte lepe lisatud suhkrute vähendamiseks toodetes ja ettevõtete endi jätkusuutlikkuse tegevuskavad.

Leppe eesmärgiks oli vähendada lisatud suhkrute hulka 2020. aastaks kümme protsenti ning 2025. aastaks 15 protsenti võrreldes 2015. aastaga ja see on nüüdseks ka saavutatud. Täpselt sama suund on ka piimatoodete puhul, kus on toodud turule arvukalt uusi vähendatud suhkruga tooteid.

Paraku näitab tarbijakäitumine, et vähem magusad tooted ei ole populaarsed ja kui toode ei müü, siis läheb see sortimendist välja. Seetõttu saavad toidutootjad teha muudatusi toodete koostises sammhaaval, et nad ei kaotaks ostjat, kui kauplustes on olemas lai valik importtooteid, mille poole saab tarbija alati käe sirutada, kui kodumaine tundub maitsetu.

Lihatoodete puhul on üks olulisemaid muudatusi olnud toodetes lihasisalduse suurendamine, aga ka soolasisalduse vähendamine. Kuigi need arengud on tarbijate tervise seisukohalt positiivsed, tuleb arvestada, et kõrgem lihasisaldus tähendab sageli ka suuremat rasvasisaldust.

TAI raportis kritiseeriti aga just seda, viidates rasvasisalduse tõusule. Soolasisaldust saab toidus vähendada aga ainult teatud piirini, sest sool tagab toote säilivuse ja tootjate soov ei ole hakata soola asendama säilitusainetega.

Pean oluliseks rõhutada, et tootjad ei saa toodete koostist muuta lihtsalt muutmise pärast, seades nõnda ohtu toiduohutuse ja suurendades seeläbi toidu raiskamist ning äraviskamist. Seetõttu on kahetsusväärne, et raporti tulemuste analüüsimisse ei ole kaasatud toiduvaldkonda tundvaid eksperte, mis välistanuks eksitavad järeldused.

Eesti toidutootjate eesmärk on kahtlemata muuta tooteid tervislikumaks, vähendades nende suhkru-, soola- ja rasvasisaldust. Toidutootjad ei saa aga vastutada tarbijate isiklike valikute eest. Vaid väike osa tarbijatest teeb teadlikke ostuotsuseid lähtuvalt toodete koostisest. Seepärast on oluline, et toodete koostise muutmine tootjate poolt käiks käsikäes tarbijate teadlikkuse tõstmisega, mille osas lasub roll eelkõige vastava valdkonna riigiasutustel ja terviseedendusega tegelevatel organisatsioonidel.

Tootjate suunal näpuga näitamine ja kunstlikud nõuded suhkru-, soola- ja rasvasisalduse vähendamiseks on sisutühjad meetmed, mis ei muuda tarbija toidulauda tervislikumaks. Terviseprobleemide lahendamine ei seisne toidutootjate survestamises, vaid tarbijate teadlikkuse tõstmises ja harjumuste muutmises.