Tartu kunstnik annab nõukogudeaegsetele sektsioonkappidele uue elu
Nõukogudeaegsed sektsioonkapid olid omal ajal küll väga levinud, kuid nüüd nende vastu enam suurt huvi pole. Samas on kappide materjal endiselt tugev ja nii on Tartus tegutsev kunstnik Peeter Unt otsustanud mööblile uue elu anda.
Kunstnik Peeter Undi Tartus asuv töökoda on täis erinevat jäätmejaamadest ja tutvusringkonnst kogutud materjali, alustades lakitud sektsioonkapi ustest ja seintest kuni erinevate pisemate klotsideni.
Kuigi varem võisid ka kunstnikule endale osa vanade kappide juppe kasutuna näida, siis nüüd leiavad need kunstis oma koha.
"Kui mul oleks mõte, et teha töö "Seitse päkapikku", siis ma arvatavasti võtaks siit need seitse klotsi välja ja vaataks, kas need hakkavad minuga rääkima või ei hakka. Aga vahel mul ei ole seda mõtet, et teeme seitse päkapikku, siis ma teen niimoodi, et ma kallan kõik need välja ja siis ma kallan selle ka välja ja siit saab võtta veel suuremaid tükke. Ja siis ma hakkan nendega otsast minema, mingeid kompositsioone tegema, vaatan, kas tuleb midagi välja," kirjeldas Unt.
Kuigi töödes saab kasutada ka plaatide lõikamisest alles jäänud juppe, siis osa kunstis kasutatavat materjali loob kunstnik ka ise.
Undi sõnul muutuvad tema tööd eriti jutukaks värvidega kohtudes. Nii on ka Delta kohvikusse taaskasutusnäitusele "Mööbel murrab laia maailma" jõudnud nii loomade kui ka emotsioonidega seotud elust endast inspireeritud teosed, kus iga pilt ongi tervik just oma looga.
"Ma alustasin hoopis muu mõttega, mis siin võiks olla, aga lõpuks tuli sellest ämblik, kellel on kuldhambad, säravad silmad. Töö nimi on "Rõõmus ämblik" ja täpsem lugu on, et on vähe teada fakt, et ämblikele meeldib sädelevaid asju koguda ja ämblikul, kellel on õnnestunud sebida endale kuldhambad, on naeratus alati suul," selgitas Unt ühe töö tagamaid.
"Siia (näitusele) ongi jõudnud kaks teemat. Üks on loomad, loomariik, elusloodus ja teist ma nimetan "elu ise" ehk see, mis on tekkinud mingisugusest emotsioonist – kas kuskil on käidud, midagi on tehtud, mingi värv on hakanud rääkima Peetri peas. Selles mõttes on väga tore," rääkis kuraator Sille Talvet-Unt.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"