Praeguse riigikogu koosseisu ajal on koalitsiooni positsioon paranenud

Selle riigikogu koosseisu jooksul on erakonnavahetuste tõttu muutunud tugevamaks koalitsiooni positsioon. Kui koosseisu alguses oli koalitsioonil riigikogus 60 häält, siis alanud aastal on koalitsioonil de facto 66 häält, kuna opositsioonierakondadest liikus koalitsioonierakondadesse kuus inimest.
Riigikogu liikmete ühest erakonnast teise liikumisi kirjeldades tuleb rõhutada, et ühe koosseisu jooksul riigikogu töö- ja kodukorra järgi fraktsioonist välja astunud liige teise fraktsiooniga liituda ei saa ja tehniliselt jääb nii-öelda aknaaluseks ehk fraktsiooni mittekuuluvaks riigikogu liikmeks. Reaalselt aga hääletab enamik erakonnavahetuse läbi teinud saadikutest ikkagi kooskõlas uue erakonna fraktsiooniga.
Selle loogika järgi on tugevamaks saanud eelkõige Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. SDE-ga liitus neli endist keskerakondlast: Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab ja üks endine Eesti 200 liige Züleyxa Izmailova. Seega sotside häälte arv riigikogus kasvas üheksalt 14 häälele.
Tugevnes ka Reformierakonna positsioon. Keskerakonnast läks Reformierakonna ridasesse Maria Jufereva-Skurativski ja EKRE-st tuli Alar Laneman. Reformierakonna 37-liikmeline fraktsioon sai de facto juurde kaks häält ja naudib ülisuurt 39 riigikogu liikme toetust.
Eesti 200 fraktsioon jäi ühe liikme võrra väiksemaks ja sinna kuulub nüüd 13 saadikut.
Opositsioonist tugevnes oluliselt Isamaa fraktsiooni jõuõlg. Isamaasse astusid varem EKRE-st lahkunud Henn Põlluaas ja Ants Frosch ning Keskerakonnast lahkunud Jaanus Karilaid, kasvatades reaalseid Isamaa hääli 11 peale.
EKRE positsioon riigikogus nõrgenes drastiliselt, fraktsioon vähenes kuue liikme võrra. Lahkusid Leo Kunnas, Henn Põlluaas, Ants Frosch, Alar Laneman, Jaak Valge ja Kalle Grünthal. Grünthal jäi reeglina hääletama EKRE-ga ühtemoodi.
Kõige rohkem kaotas liikmeid aga Keskerakonna fraktsioon – kaheksa liiget. Välja astusid Tõnis Mölder, Maria Jufereva-Skuratovski, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Jaak Aab. 16-liikmelisest fraktsioonist jäi alles kaheksa.
Kui Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab ja Maria Jufereva-Skuratovski leidsid endale uue poliitilise kodu koalitsioonierakondades, siis Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu ja Tõnis Mölder ei ole praegu ühegi erakonnaga otse seotud.
Eesmaa on ise öelnud, et lähtub riigikogus hääletamisel südametunnistusest ja väärtustest. Seda näitab ka tema hääletuste statistika. Näiteks 2025. aasta riigieelarve seaduse puhul hääletas ta koalitsioonile vastu, aga riigisekretäri haridusnõuete muutmisel hääletas selle poolt, nagu tegi ka koalitsioon.
2025. aasta riigieelarve seaduse hääletuselt Kersti Sarapuu puudus ja Tõnis Mölder jättis hääletamata.
Üks tähtsamaid hääletusi riigikogus on näiteks presidendi valimine, milleks on vaja 68 häält. Ehk kui koalitsiooni enda hääled peavad ja ära suudetakse veenda ka Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu ja/või Tõnis Mölder, võib olla võimalik, et järgmine president valitakse ära riigikogus.
Suure kaaluga hääletus on ka põhiseaduse muutmine, mis hetkel on aktuaalne Vene ja Valgevene kodanike ning halli passi omanike hääleõigusega lähenevatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Põhiseaduse kiireloomuliseks muutmiseks on vaja riigikogu neljaviiendikulist häälteenamust.
Ott Lumi: ülejooksmine erakondade vahel ei ole lõppenud
Poliitikavaatleja Ott Lumi ütles ERR-ile, et 2025. aasta tuleb Eesti poliitikas pingeline ja riigikogu fraktsioonides võib oodata veelgi ühest erakonnast teise ülejooksmisi.
"Üks suur tõdemus on kahtlemata see, et ülejooksmise read ei ole lõppenud. Ma eeldan, et valimisaastal, ja ennekõike ma pean silmas Eesti 200-t. Kindlasti siin midagi kiirelt ei juhtu, aga seal on kõige rohkem seda riski," rääkis Lumi.
Lumi sõnul ei pruugi Eesti 200 liikmed üle minna ilmtingimata mõnda teise koalitsioonierakonda, vaid selleks võib olla ka opositsioonierakond.
"Ma arvan, et see aasta on Eesti poliitika mõttes suhteliselt ebastabiilne. Igas mõttes. Nii koalitsioonide mõttes kui ka fraktsioonide mõttes kui ka üksiksaadikute võimalike liikumiste osas," lausus Lumi.
"See erakondlikkus tänases riigikogus meenutab mulle natuke juba 90-ndate koosseise. Siin on väga palju tegureid, mida pidi need inimesed lõpuks hääletavad või oma poliitilist käitumist otsustavad," lisas ta.
Lumi sõnul ei saa kindlalt öelda, kuidas hääletavad fraktsioonitud ja mitte ühegi erakonnaga end uuesti sidunud Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu. "Ma arvan, et nende puhul on raske öelda. Ma arvan, et nad vaatavad iga hääletust eraldiseisvalt," ütles Lumi.
Samasse kategooriasse kuuluv Tõnis Mölder hoiab Lumi sõnul rohkem Isamaa poole. Tõnis Mölder oli alates 7. aprillist 2008 kuni septembrini 2023 Eesti Keskerakonna liige, seejärel Isamaa liige kuni veebruarini 2024.

Lumi rääkis, et Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid on praegu siiski suhteliselt stabiilsed, ent ka EKRE-st ja Keskerakonnast on ilmselt kõik, kes on soovinud lahkuda, seda juba teinud.
"Need, kes on läind, need on läind. Aga mis puudutab EKRE-t, siis ilmselt pingutati üle. Ma arvan, et see jäägitu obstruktsioon oli kindlasti taktikaline viga," sõnas Lumi.
Keskerakonnast rääkides ütles Lumi, et erakond läks sisuliselt lõhki ja tekkisid vene ja eesti tiib. "Aga see ei tähenda veel seda, et Keskerakond on oma võimalused maha mänginud. Üldpilti vaadates ei saa öelda, et Keskerakond on fundamentaalselt ära kadunud, vastupidi. Arvestades seda, et "nende valimised" on kohalikud valimised ja trumbid on Tallinn ja Ida-Virumaa," ütles ta.
"Need kaks erakonda on vahepeal küll kõvasti kannatanud, aga üldpildis on neil oma valija olemas ja mingisugust fataalset traagikat ei ole," märkis Lumi.
Küsimusele, kas praeguste jõujoontega oleks võimalik näiteks president riigikogus ära valida, ei osanud Lumi vastata. "Ma ei oska praegu spekuleerida. See on hea küsimus. Ma ei ole selle peale veel väga palju mõelnud. Kindlasti see on agendas, aga võib-olla aeg ei ole veel küps, et keegi hakkaks midagi otsustama," lausus ta.
Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne presidendi ametiaja lõppemist. Alar Karis astus ametisse 2021. aasta 11. oktoobril.