Riigikogus on nüüd enim aknaaluseid saadikuid sel sajandil

Varro Vooglaiu EKRE fraktsioonist lahkumisega on XV riigikogu koosseisus 18 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut, mida on sel sajandil enim. Saadikute lahkumiste taga on olnud nii erakondlik sisetüli, juhivahetus kui ka asendusliikmete erakonnavahetused.
Neljapäeval teatas Varro Vooglaid, et seoses usalduse kadumisega tema suhtes lahkub ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioonist.
Vooglaiu lisandumisega on nüüd riigikogus 18 fraktsiooni mittekuuluvat ehk aknaalust saadikut.
Kõige rohkem on taasiseseisvumise järel olnud fraktsioonituid saadikuid 1995. aastal valitud riigikogu 8. koosseisus, kus oli 27 aknaalust saadikut.
Sel sajandil pole aga kunagi varem nii palju aknaaluseid saadikuid riigikogus olnud.
Tõsi küll, 18 aknaalust saadikut ei peegelda asjade reaalset seisu. Nimelt ei tohi riigikogu saadikud ühest fraktsioonist lahkudes enam teisega liituda.
Kokku on niisiis päriselt fraktsioonituid riigikogu liikmeid seitse: lisaks Vooglaiule Enn Eesmaa, Kalle Grünthal, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Kersti Sarapuu ning Jaak Valge. Ülejäänud rahvasaadikud on liitunud uue erakonnaga ning on fraktsioonitud vaid nominaalselt.
Saadikute fraktsioonidest lahkumisi ja erakondlike kuuluvuste muutusi on põhiliselt mõjutanud kahe erakonna sisejuhtumid.
Keskerakondlased lahkusid peale Kõlvarti juhiks saamist
Esimene neist toimus Keskerakonnas, kui 2023. aasta juhivalimistel läksid omavahel vastamisi Mihhail Kõlvart ja Tanel Kiik.
Kiik esindas valimistel erakonna vana võimuladvikut, olles n-ö Jüri Ratase leeris, Kõlvart esindas aga uut suunda. 10. septembril toimunud valimistel kogus Kõlvart 543 poolthäält Kiige 489 vastu ning valiti erakonna juhiks.
Juba kahe nädalaga kaotas erakond riigikogus kaks häält, kui väikse vahega liitusid Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder Isamaaga. Mölder sai hiljem kahtlustuse altkäemaksu võtmises ning lahkus erakonnast ja on siiani parteitu.
Sama aasta novembris ütles Maria Jufereva-Skuratovski, et lahkub erakonnast ning liitub Reformierakonnaga.
Järgneva aasta jaanuaris teatasid juba Kiik ning veel viis keskerakondlast – Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu – erakonnast lahkumisest.
Riigikogus peetud pressikonverentsil teatasid Kiik, Aab, Hanimägi ja Karuse, et liituvad Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Eesmaa ja Sarapuu on senini jäänud fraktsioonita saadikuteks.
EKRE sisetüli viis uue erakonna loomiseni ja loojate sealt lahkumiseni
Teine suur lahkemine toimus EKRE-s. 2O24. aasta mais teatas Silver Kuusik, et kandideerib Martin Helme vastaskandidaadina EKRE juhiks.
Seepeale teatas Helme, et Kuusiku kandidatuuri taga on Jaak Valge ja Henn Põlluaas, kes soovivad erakonnas võimupööret korraldada ning muuta EKRE peavooluparteiks.
Juba mõni päev hiljem teatas EKRE juhatus, et eelmainitud visati erakonnast välja. Helme sõnul seepärast, et kahjustasid erakonna mainet ja kampaaniat. Peale seda teatasid erakonnast lahkumisest ka riigikogu liikmed Ants Frosch, Alar Laneman ning EKRE fraktsiooni kuulunud parteitu Leo Kunnas.
Põlluaas, Valge ja Frosch lõid hiljem erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Tänaseks on nendest loodud erakonna liige vaid Valge.
Põlluaas ja Frosch liitusid hiljem Isamaaga ning ütlesid, et erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ei ole leidnud selget sihti ja kohta poliitmaastikul.
Laneman teatas liitumisest Reformierakonnaga ja nende riigikogu fraktsiooniga ning Leo Kunnas on siiani aknaalune.
Väljaviskamine, taasleidmine ja kütusekaart
EKRE fraktsioonist on lisaks lahkunud Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
Grünthal lahkus erakonnast ja fraktsioonist peale seda, kui sai avalikkuses kriitikat kütusekaardi liigkasutamise kohta. Enda sõnul lahkus ta EKRE-st, sest kogu kära tema ümber kahjustas erakonna mainet. Grünthal siiani mõne teise fraktsiooniga liitunud pole.
Ernits sai EKRE asendusliikmeks riigikogus peale seda, kui Kert Kingo mõisteti kohtus kelmuses süüdi. Juba riigikogu liikmeks saamise ajal ei olnud Ernits enam EKRE liige ning peale paari kuud aknaalusena teatas Ernits Keskerakonnaga taasliitumisest.
Züleyxa Izmailova sai riigikogusse samuti asendusliikmena, kui vahetas Eesti 200 saadikuna välja MTÜ-ga Slava Ukraini rahastusskandaali sattunud Johanna-Maria Lehtme.
Izmailova arvas Eesti 200 ise erakonnast välja, põhjendades seda asjaoluga, et too on korduvalt rikkunud erakonna põhikirjas sätestatud põhimõtteid.
Väljaviskamisele eelnevalt ütles Izmailova, kui Kalev Stoicescu Eesti 200 juhatusest lahkus, et erakonnas on olnud sisepinged pikemat aega ning tähelepanu said ka tema sõnavõtud riigikogus toimunud tuumajaama rajamise arutelu ümber.
Peale erakonnast väljaarvamist astus Izmailova Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning liitus nende fraktsiooniga.










