Ehitajad: must statistika liikluses peegeldab teede olukorda

Taristuehituse liidu hinnangul on 2024. aasta liiklusõnnetuste kurb statistika vähemalt osaliselt tingitud Eesti teede seisundi halvenemisest kroonilise alarahastamise tulemusel.
"Juba aastaid krooniliselt alarahastatud Eesti teede seisund läheb aina kehvemaks ja samuti ei piisa vahendeid arendustegevuseks ning seeläbi väheneb ka teede ohutus," ütles Liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Üks võimalus teede turvalisust tõsta oleks põhimaanteede neljarajaliseks väljaehitamine.
Trei sõnul selgus transpordiameti ühest varasemast analüüsist, et kui Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks tänasele Tallinna-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal.
Hetkel veel kehtivas riiklikus teehoiukavas aastateks 2024–2027 on liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud aastatel 2024–2025 kulutada 1,5 miljonit eurot, kuid liiklusohutusprogramm näeb ette, et vajadus kahe aasta peale on 12,3 miljonit.
Transpordiameti hinnangul peaks riigiteedel aastas ümber ehitama vähemalt 50 liiklusohtlikku kohta, selleks et säästa 0,65 hukkunut aastas ja kaheksa raskesti vigastatut. 2023. aastal ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta, 2024. aastal 14 liiklusohtlikku kohta ning 2025 on plaanis kümne liiklusohtliku koha ümberehitamine.
Eelmise viie aasta jooksul investeeriti selle meetme mahus 28 miljonit ehk 5,6 miljonit eurot aastas. Trei ütles, et 2025. aasta teadaolev plaanitav rahaline maht selle meetme raames on 0,9 miljonit, mis on vaid kuuendik eelmise viie aasta keskmisest.
Taristuehituse liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks hoida rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid ette on 2025. aastal nähtud vaid 100 miljonit eurot. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline rahapuudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates eelmisest aastast oleks tulnud riigimaanteedesse suunata vähemalt 450 miljonit eurot.
Eestis on riigiteid 2024. aasta alguse seisuga 17 000 kilomeetrit. Teede olukord paranes kuni aastani 2021, kuid nüüdseks on paranemine seiskunud ning arvestades rahapuudust ootab ees teekatete kvaliteedi kiire langus.
Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu 70 inimest.
Transpordiameti andmete kohaselt on viimase viie aasta jooksul veerandi võrra kasvanud liiklusõnnetuste arv: 1406 liiklusavariilt 2020. aastal 1837 avariini 2024. aastal. Kuuendiku võrra on suurenenud liikluses hukkunute arv: kui 2020. aastal sai teedel juhtunud õnnetustes surma 59 inimest, siis 2024. aastal politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeil 70 (transpordiameti esialgseil andmeil 67, kuid see ei pruugi sisaldada kõiki avarii järel haiglas surnuid - toim.). Vahepeal jõudis liiklussurmade arv ka langeda (2021. aastal 55 ja 2022. aastal 51 surnut), kuid 2023. aastal tõusis see taas 59-ni.
Sarnaselt liiklusõnnetuste arvuga on liikunud ka liikluses viga saanute arv. Kui 2020. aastal sai autõnnetustes kannata 1617 inimest, siis mullu 2138, ehk tõus on olnud peaaegu kolmandik.
Viie viimase aasta statistika kohaselt on osakaalult enim (41 protsenti) ühesõidukiõnnetusi, 36 protsenti oli kokkupõrkeid, 17 protsenti jalakäijaõnnetusi ning viis protsenti muid liiklusõnnetusi.