Haigus tuvastati 14 vesipühvlil Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas.

"Haiguskahtlus tekkis farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega," kirjeldas põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm pressiteate vahendusel.

Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt murettekitav. Saksamaa on võtnud kasutusele kõik meetmed, et haiguse edasist levikut tõkestada.

Veetamm kutsub loomapidajaid ettevaatlikkusele ning soovitab loomapidajatel Saksamaale reisides vältida kokkupuudet loomadega. "Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi bioturvalisusmeetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole," rõhutas Veetamm.

Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.

Haiguspuhang tõi kaasa loomade laialdase hukkamise

Ameti teatel hukati nakatunud farmis kõik seal olnud loomad ja surnukehad tehti kahjutuks, farm puhastatakse ja desinfitseeritakse. "Laboruuringutega on tehtud kindlaks, et kõik farmis olnud loomad olid nakatunud, neil olid tekkinud ka antikehad, mis tähendab, et viirus on jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles," selgitas Veetamm.

Saksamaa pädev amet kehtestas nakatunud piirkonnas esmalt 72-tunnise liikumiskeelu nakatunud piirkonnas loomade liikumisele, mida on pikendatud veel kuni 15. jaanuari südaööni.

Berliinis toimuval rahvusvahelisel rohelisel nädalal on keelatud sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud Berliini loomaaiad. Samuti on soovitatud tervel Saksamaal mitte eksponeerida loomanäitustel sõralisi loomi taudiohu tõttu.

Nakatunud piirkonnas on samuti keelatud jahipidamine, uuritakse ka uluksõralisi. Samuti on kehtestatud kolmekilomeetrine kaitsetsoon ja kümnekilomeetrine järelevalvetsoon.

Veetamm selgitas, et tsoonides olevatele farmidele (kokku 145 farmi), kus peetakse veiseid, pühvleid, lambaid, kitsi, sigu või teisi sõralisi, on kehtestatud kitsendused, nendes farmides olevad loomad on kontrollitud ning on võetud proovid uurimaks võimalikku viiruse levikut.

"Nakatunud farmist ühe kilomeetri raadiuses asuvates loomapidamiskohtades hukati ennetavalt kõik sõralised. Samuti hukati väljaspool piirangutsoone ühes kontaktfarmis olevad kitsed ja veised taudi levikuohu maandamiseks. Hetkel rohkem nakatunud farme tuvastatud pole. Epidemioloogiline uurimine kestab, et välja selgitada nakkuse farmi jõudmise põhjused," lisas Veetamm.

Euroopa Komisjon kehtestas täiendavad piirangud

Euroopa Komisjon kehtestas seoses taudiohuga kolmapäeval lisameetmed selle leviku piiramiseks. Keelatud on suu- ja sõrataudile vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste (piim, liha ja tooted nendest, loomsed kõrvalsaadused, sõnnik jne) väljavedu piirangutsoonist. Piiratud on ka inimeste ja transpordivahendite liikumine piirangutsoonides.

Suu- ja sõrataud tuvastati Saksamaal viimati 1989. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning siis laastas see üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle kuue miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat umbes kaheksa miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.

Suu- ja sõrataud on eriti ohtlik loomahaigus

Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.

Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon.

Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.

Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudivaba.

Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele.