Sõja 1058. päev: Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis asuvat naftabaasi

Venemaal Voroneži oblastis süttis ööl vastu neljapäeva Ukraina droonirünnaku järel naftabaas. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kolmandik Kurskisse Venemaa poolele sõdima saadetud Põhja-Korea sõjaväelastest on tapetud või haavatud.
Oluline neljapäeval, 16. jaanuaril kell 19.40:
- Zelenski: kolmandik Põhja-Korea sõduritest on tapetud või haavatud;
- Droonid ründasid Venemaal Voroneži oblastis asuvat naftabaasi;
- Leht: Trump valmistab ette sanktsioone Moskva mõjutamiseks rahukõnelustel;
- The Telegraph: Starmer ja Macron kaaluvad rahuvalvajate Ukrainasse saatmist;
- Duda: ainult NATO liikmesriigid saavad tagada Ukraina julgeoleku;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit.
Zelenski: kolmandik Põhja-Korea sõduritest on tapetud või haavatud
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kolmandik Kurskisse Venemaa poolele sõdima saadetud Põhja-Korea sõjaväelastest on tapetud või haavatud, vahendas portaal Unian.
Muu hulgas kinnitas neid andmeid Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
Samas ei viita see, et Põhja-Korea sõjaväelased ei oleks "tõsised sõdalased", ütleb
Ukraina sõjaväelane Volodõmõr Demtšenko sõnul ei viita aga hukkunute ja haavatute arv, et põhjakorealased ei oleks head sõdurid. Demtšenko ütles, et Põhja-Korea sõduritel on"laitmatu laskuriväljaõpe", kirjutab Forbes.
Väljaanne meenutas, et Põhja-Korea sõdurid alustasid oma esimesi rünnakuid Kurski oblastis detsembris, marssides üle lumega kaetud põldude Ukraina positsioonide suunas. Ukraina miinide, suurtükiväe ja droonide tekitatud suurtest kaotustest hoolimata jätkasid Põhja-Korea sõdurid edasitungi.
"Jalaväerünnakud, enamasti soomukite toeta, ei ole Põhja-Korea ainulaadne nähtus. Ukraina droonid on pidevalt kõikjal, mistõttu on Venemaa ja Põhja-Korea tehnikal peaaegu võimatu kattest läbi murda," lisas Forbes.
"Üks ebaõnnestunud tormijooks kuu alguses võinuks tuua kaasa 400 Venemaa sõjaväelase kaotuse. Jaanuari keskpaigaks oli Põhja-Korea 11. armeekorpuse 12 000 sõdurist 3800 saanud surma, haavata või – palju vähem tõenäolisemalt – võetud vangi," märkisid asjatundjad.
Samas tõdes Zelenski, et Ukraina sõdurite kätte langenud Põhja-Korea sõdurite väike arv näitab Venemaa-Põhja-Korea ühisväe halastamatust. "Venemaa ja Põhja-Korea sõjaväelased hukkavad süsteemselt oma haavatuid, et hävitada kõik tõendid Põhja-Korea osaluse kohta Ukraina-vastases sõjas," ütles ta.
Demtšenko rääkis, et haavatud põhjakorealased sooritavad mõnikord otse lahinguväljal enesetapu. "Tegemist on äärmiselt karastunud tüüpidega, kes haavatuna tegutsevad ühe skeemi järgi – tõmbavad kaitsesplindi välja, panevad granaadi vastu pead ja head ööd," lisas sõjaväelane.
Põhja-Korea kaotused võinuks olla aga suuremad, kui neil ei oleks olnud head laskekoolitust. Võrreldes halva väljaõppega Vene sõduritega on Põhja-Korea jalaväelane sõjaks valmistunud juba aastaid, märkis Forbes.
Forbes täheldas, et Põhja-Korea 11. armeekorpus, mis on kolmandiku võrra ammendunud, võib vajada täiendamist. "Ei ole selge, kas Pyongyang on võtnud kohustuse saata veelgi üksusi, kuid Põhja-Korea režiim kavatseb seda kindlasti teha. Väidetavalt kaupleb Moskva vastutasuks täiendava elavjõu eest võtmetähtsusega sõjaliste tehnoloogiatega."
Varem ütles üks Ukraina sõjaväelane, et vangi võetud venelaste sõnul on Põhja-Korea võitlejad sõjaks paremini valmis kui venelased ise.
Droonid ründasid Venemaal Voroneži oblastis asuvat naftabaasi
Venemaal Voroneži oblastis süttis ööl vastu neljapäeva eeldatava Ukraina droonirünnaku järel naftabaas.
Ka kohalik kuberner Aleksandr Gusev teatas, et rajatist tabas droonirünnak. Gusev väitis, et õhutõrjesüsteemid tulistasid droonid alla ning nende allakukkumise tagajärjel puhkes tulekahju. Telegrami kanalid teatasid, et rünnati Voroneži linnast 90 kilomeetri kaugusel Liski linnas asuvat naftabaasi, vahendas Ukrainska Pravda.
Venemaa Telegrami kanalid väitsid veel, et Tambovi oblastit tabas ulatuslik droonirünnak. Telegrami kanal Mash teatas, et droonid liikusid Kuzmino-Gati küla lähedal asuva laskemoonatehase poole, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina kinnitas Voroneži naftahoidla ründamist
Ukraina kinnitas neljapäeval, et tema väed ründasid naftahoidlat Voronežis, mis Venemaa varasema teate kohaselt Ukraina droonirünnakus põlema süttis.
"Objektil puhkes ulatuslik tulekahju," ütles Ukraina kindralstaap avalduses ja lisas, et Vene sõjaväe käsutuses olevat naftahoidlat tabas kolm drooni.
The oil depot in Liski, Voronezh region of Russia continues burning after it was attacked by drones last night, Russian media report. https://t.co/BUuWoj6S3K pic.twitter.com/d8q6q7zPU3
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) January 16, 2025
Leht: Trump valmistab ette sanktsioone Moskva mõjutamiseks rahukõnelustel
USA presidendiks valitud Donald Trumpi meeskond töötab välja laiaulatuslikku sanktsioonide strateegiat, et mõjutada rahuläbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel, kirjutab Bloomberg.
Bloombergi andmetel kaalub tuleval nädalal ametisse astuva Donald Trumpi meeskond kahte peamist lähenemist – Venemaa naftaekspordile seatud sanktsioonide leevendamist või hoopis karmistamist.
Allikate sõnul kaalub uus administratsioon sanktsioonide leevendamist juhul, kui usub, et sõja lõpp on lähedal. Teine lähenemine on sanktsioonide järsk karmistamine, mis survestaks Venemaad rahu sõlmima.
Trumpi meeskonna plaanid on algstaadiumis ja sõltuvad allikate sõnul lõpuks presidendist endast.
The Telegraph: Starmer ja Macron kaaluvad rahuvalvajate Ukrainasse saatmist
Briti peaminister Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron kaaluvad mõtet saata pärast võimalikku kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainasse rahuvalvemissioonina Suurbritannia ja Prantsuse sõdurid, vahendab portaal Unian ajalehe The Telegraph allikatele viitavat uudislugu.
Prantsusmaa president toetab seda lähenemist ning on arutanud seda juba Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Poola peaministri Donald Tuskiga.
Kuigi Downing Streeti ja Eysee palee ametnikud ei eita, et teema eelmisel nädalal Chequersi (Briti peaministri maaresidents) kohtumisel tõstatati, jäävad kõneluste üksikasjad saladuseks.
Üks allikas Briti valitsuses ütles: "On muret selle pärast, mida me saame toetada, mida tahaksime toetada, ja laiem küsimus ohust, mis võib seda väge oodata, ja kas see kujutab endast pingestamist."
Ettepanek tehti ajal, mil Euroopa riigijuhid arutavad Ukraina toetamist, olukorras, kus Donald Trumpi surub peale Kiievi ja Moskva vahelist rahulepingut.
Washingtonis, Londonis ja Pariisis kaalutakse mitmesuguseid variante. Nende hulgas on mõte paigutada Ukraina ja Venemaa piiri äärde lääne väed, et luua demilitariseeritud puhvertsoon.
Prantsusmaa president tegi ettepaneku, et Euroopa riigid mängiksid selles protsessis võtmerolli. Vestluses Zelenskiga rõhutas ta: "Leppisime kokku, et teeme tihedat koostööd peamiste liitlastega, et saavutada rahu ja töötada välja tõhusad julgeolekutagatised."
Ühendkuningriigis pole aga lõppotsust veel tehtud.
Igasugune sõjaväe paigutamine võib kutsuda esile Venemaa ägeda vastuse ja suurendada Ühendkuningriigi kaitse-eelarve pingelisust. Lisaks võib seda tajuda kui tüli pingestamist, mida lääneriikide valitsused püüavad vältida.
Unian kirjutas varem, et Ukraina põhiseadus lubab vastu võtta otsuse võõrustada riigis välisriikide sõjaväeüksusi, mis võivad olla rahuvalvajad.

Duda: ainult NATO liikmesriigid saavad tagada Ukraina julgeoleku
Ainult NATO liikmesriigid saavad tagada Ukraina julgeoleku, ütles Poola president Andrzej Duda kolmapäeval pärast Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski võõrustamist Varssavis.
Duda ütles ühisel pressikonverentsil, et kohtumisel arutati Ukraina ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Poola president tõstis esile Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse eduka andmise pärast seda, kui Venemaa vallandas 2022. aasta veebruaris täiemahulise sõja Ukraina vastu.
"Ukraina vaatevinklist on aga kõige tähtsam küsimus julgeolekutagatised, mida sisuliselt saavad anda ainult Põhja-Atlandi alliansi riigid," rõhutas Duda.
"Tugevaim julgeolekutagatis Ukraina jaoks oleks NATO liikmesus, mis on seotud 5. artikliga, ja ma usun, et see teenib seda rolli lähitulevikus," lisas Duda.
Poola president möönis, et Ukraina täielik vastuvõtmine NATO-sse oleks tõenäoliselt võimalik alles pärast sõja lõppu.
Duda avaldas samas arvamust, et NATO liikmesriigid peaksid esitama Ukrainale ametliku kutse. See oleks "esimene ametlik samm, mis on seotud tulevase vastuvõtmisega ja ka reaalsete julgeolekutagatiste andmisega".
Duda sõnul pooldab ta Ukraina naaberriigi presidendina täielikult seda, et NATO liikmed saadaksid Ukrainale kutse allianssi. Ta märkis, et sellise kutse esitamist pooldavate riikide arv on suurenemas.
Duda kohtub Zelenskiga uuesti järgmisel nädalal Šveitsis Davosis Ukraina Maja avamisel, mille raames arutatakse Ukraina olukorda keset Venemaa jätkuvat agressiooni.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 814 150 (võrdlus eelmise päevaga +1480);
- tankid 9791 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 20 368 (+20);
- suurtükisüsteemid 22 015 (+40);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1046 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 22 503 (+120);
- tiibraketid 3049 (+31);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 34 132 (+137);
- eritehnika 3697 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Ukrainska Pravda/BNS