Riigikontroll: Läti ei pruugi 2030. aasta kliimaeesmärke täita

Läti praegune energiapoliitika juhtimine ei toeta riiklike kliimaeesmärkide täitmist. Riik seisab silmitsi 2030. aasta eesmärkide mittetäitmise ja Euroopa Liidu sanktsioonidega, kirjutab riigikontroll aruandes.
Audiitorid leiavad, et Läti energiapoliitika elluviimises ning riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK) sätestatud tegevuste jälgimises on vaja teha olulisi parandusi. Samuti on vajalik välja selgitada meetmed, millel oleks suurim mõju kliimaeesmärkide saavutamisele, arvestades, et kõigi plaanitavate meetmete elluviimiseks ei ole piisavalt raha, vahendab LSM.
REKK 2021-2030 on Läti energiapoliitika planeerimisdokument, mis seab riiklikud eesmärgid ja tegevussuunad Euroopa Komisjoni seatud kliimaeesmärkide täitmiseks. Riiklikud kliimakavad on Euroopa Komisjoni jaoks peamine allikas, et hinnata, kas Euroopa Liit on graafikus endale võetud kliimaeesmärkide täitmisel.
Riigikontroll täheldab, et kuigi Läti REKK kiideti heaks 2020. aastal ja seda uuendati 2024. aastal, ei saa seda pidada täisväärtuslikuks energiastrateegiaks, kuna selles puudub tasakaal Euroopa Komisjoni seatud eesmärkide ja Läti majanduse vajaduste, julgeolekuaspektide ning taskukohaste energiahindade tagamise vahel.
Audiitorid märgivad, et Läti on pühendunud väga ambitsioonikate eesmärkide täitmisele aastaks 2030, kuid on oht, et praegusel viisil jätkates ei täida riik seatud eesmärke. Riigikontroll rõhutab, et eesmärgid põhinevad tähtaegadel, kuid puuduvad vahenäitajad, mille abil saaks regulaarselt hinnata tehtud edusamme ning teha nende põhjal vajalikke muudatusi.
Samuti leiab riigikontroll, et 2022. aastal loodud kliimaministeeriumil puuduvad tõhusad vahendid energiapoliitika elluviimiseks ning et majandusministeeriumil on jätkuvalt oluline roll teatud energeetikafunktsioonide täitmisel.
Suurem osa riiklikest kliimaeesmärkidest on saavutatavad vaid täiendavate tegevuste ja lisarahastusega, märkisid audiitorid. Samuti ei ole REKK-is kavandatud meetmete ja tegevuste mõju jälgitav. Lisaks on kavandatud tegevuste jaoks vajalikud ressursid ja nende allikad kindlaks tehtud vaid osaliselt.
Rahandusministeeriumi hinnangul nõuab uuendatud kavas kirjeldatud meetmete rakendamine täiendavaid investeeringuid vähemalt 13,1 miljardi euro ulatuses, millest praegu on eraldatud vaid 3,8 miljardit eurot ehk 29,1 protsenti.
Audiitorid andsid kliimaministeeriumile soovitused energiapoliitika juhtimise parandamiseks.
Riigikontroll soovitab määrata prioriteetsed tegevused riiklike eesmärkide saavutamiseks ning parandada tulemuste hindamist. Samuti soovitab kontroll luua tingimused täiendava erafinantseeringu kaasamiseks energiasektori arendamiseks.
Ministeeriumil soovitatakse soodustada elektritootjate aktiivsemat kaasamist taastuvenergia võimsuste arendamisse ning parandada energiasektori arengudokumentide kvaliteeti. Dokumendid peaksid audiitorite hinnangul sisaldama Läti oludele vastavat elektritootmise struktuuri ning elektritarbimise prognoose erinevates energiasektori arengustsenaariumides.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: LSM