Sõja 1061. päev: Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus ja sai haavata kümmekond

Viimase ööpäeva jooksul sai Venemaa raketirünnakutes Ukraina eri paigus kokku surma kuus ja haavata kümmekond inimest,
Oluline pühapäeval, 19. jaanuaril kell 20.23:
- Briti luure: Venemaa kaotas mullu sõjas surnute ja haavatutena 429 660;
- Ukraina õhujõud lasid alla 61 Vene droonist alla 43;
- Sõbiha: sõjalised ja majandusmeetmed Venemaa vastu toimivad vaid koos;
- Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus ja sai haavata kümmekond;
- Õppe jätkamiseks peavad Ukraina tudengid läbima baasväljaõppe eksami ja andma vande;
- Kiiev süüdistab Venemaad keemiarelva süstemaatilises kasutamises;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit.
Briti luure: Venemaa kaotas mullu sõjas surnute ja haavatutena 429 660
Vene vägi kaotas eelmisel aastal sõjas Ukraina vastu surnute ja haavatutena 429 660 võitlejat ehk rohkem kui 2022. ja 2023. aastal kokku, teatas pühapäeval Briti kaitseministeerium.
Briti luure andmetel olid Venemaa kaotused 2023. aastal 252 940 ja 2022. aastal 105 960 võitlejat.
Venemaa on peaaegu kolme aastaga kaotanud sõjas hukkunute või haavatutena üle 750 000 inimese.
Zelenski: Vene vägi ründas nädalaga ligi 60 raketi ja 660 liugpommiga
Vene vägi ründas nädalaga Ukrainat ligi 60 raketi ja rohkem kui 660 liugpommiga, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Vene vägi kasutas nädala jooksul ligi 550 ründedrooni, ligi 60 raketti ja rohkem kui 660 lennukipommi," ütles Zelenski.
Ta märkis, et Ukraina relvajõud tulistasid alla 33 raketti, nende seas ballistilisi, ja 311 ründedrooni. Veel suur hulk droone ei jõudnud sihtmärkideni.
Ukraina õhujõud lasid alla 61 Vene droonist alla 43
Ukraina õhujõud lasid öö jooksul alla 43 Venemaa Ukraina kohale saadetud 61 droonist, teatas õhuvägi.
Droonid lasti alla üle Ukraina, üheksa oblasti kohal.
Suuri kahjusid droonid teadaolevalt ei põhjustanud.
Sõbiha: sõjalised ja majandusmeetmed Venemaa vastu toimivad vaid koos
Ainult ühises paketis rakendatavad majanduslikud ja sõjalised meetmed võivad sundida Venemaad lõpetama agressiooni Ukraina vastu, neid tuleb rakendada maksimaalse sihikindlusega, kirjutas Ukraina välisminister Andri Sõbiha pühapäeval sotsiaalmeedias.
"Iga plaan, mis sunniks Venemaad oma agressiooni peatama ja leppima õiglase rahuga, peab sisaldama tõsiseid samme Moskva sõjakulude tõstmiseks. On kaks peamist meetmete komplekti: majanduslikud ja sõjalised. Need töötavad ainult koos ja peavad olema rakendatud ülima sihikindlusega," kirjutas Sõbiha.
Ukraina välisminister rõhutas, et maksimaalne majanduslik ja sõjaline surve hõlmab karme sanktsioone, külmutatud Venemaa varade täielikku kasutamist Ukraina toetamiseks ning Ukrainale konkreetse sõjalise abi andmist piisavas koguses ja õigeaegselt, et võimaldada Ukraina sõduritel edukaid sõjalisi operatsioone läbi viia.
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus ja sai haavata kümmekond
Venemaa raketirünnakutes sai laupäeval Ukraina eri paigus kokku surma kuus ja haavata kümmekond inimest, vahendas BNS.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem, et Venemaa raketilöögis pealinnale Kiievile hukkus kolm ja sai haavata kolm inimest. Kohaliku meedia andmeil tabas rakett mitmekorruselist elumaja.
Ukraina võimude teatel hukkus Venemaa rünnakutes mujal Ukrainas veel kolm inimest. Lisaks sai viga vähemalt 11 inimest.
Zelenski ütles laupäevaõhtuses videokõnes, et rünnakud viidi läbi ballistiliste rakettidega. Ukraina õhutõrje teatas varem, et tulistas alla kaks ballistilist raketti ja 24 ründedrooni.
Vene kaitseministeerium väitis, et rünnakute sihtmärgiks olevat olnud Ukraina relvatööstuse rajatised. Ministeeriumi sõnul oli rünnak Kiievile "kättemaks" selle eest, et Ukraina kasutas rünnakutes Venemaa territooriumile USA tarnitud rakette.
Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud õhurünnakuid Venemaa energia- ja sõjaliste sihtmärkide vastu. Vene relvajõud on lubanud rünnakutele reageerida ja ründasid kolmapäeva õhtul Ukraina energiasektorit.
Õppe jätkamiseks peavad Ukraina tudengid läbima baasväljaõppe eksami ja andma vande
Ukraina tudengid, kes ei läbi sõduri baasväljaõppe eksamit või keelduvad sõdurivande andmisest, ei saa õpinguid jätkata, teatas asekaitseminister Serhii Melnõk laupäeval.
Reedel teatas Ukraina kaitseministeerium, et käesoleva aasta septembrist on sõduri baasväljaõppe läbimine kõigile tudengitele kohustuslik.
"Kui tudengid mingil põhjusel eksamit ei soorita või sooritavad selle mitterahuldavalt, kui nad keelduvad sõdurivande andmisest, ei saa nad tulevikus jätkata õpet kõrgharidusasutustes," ütles Melnõk.
Sõduri baasväljaõpe koosneb 90 akadeemilisest tunnist ja 210 tunnist praktikast.
Teooriaosa on kohustuslik nii meestele kui naistele vanuses 18 kuni 25 aastat, praktika on kohustuslik vaid meestele.
Õppe läbimise järel annavad tudengid sõdurivande, saavad sertifikaadi ja omandavad sõjaväelise eriala.
Eelmisel aastal uuendati koolides ka riigikaitseõpet, mis muutub kohustuslikuks 2027. aastast.
Kiiev süüdistab Venemaad keemiarelva süstemaatilises kasutamises
Venemaa väed kasutasid 2024. aasta detsembris lahinguväljal keemiarelva 434 korral, vahendas Ukraina meedia laupäeval relvajõudude peastaabi andmeid, vahendas BNS.
Alates täiemahulise sõja algusest 2022. aasta veebruaris on Ukraina luure registreerinud rindel 5389 juhtumit, kus Vene okupandid on kasutanud ohtlikke kemikaale, kirjutas portaal Unian.
"Lisaks tavalisele laskemoonale kasutab vaenlane ohtlikke keemilisi aineid sisaldavat moona, nagu (käsigranaadid) K-51 (pisargaas) ja RG-Vo, mida kasutatakse massirahutuste mahasurumiseks ja mille kasutamine sõjapidamiseks on keelatud," seisab peastaabi teates.
Märkimisväärne osa moonast aga sisaldab tuvastamata tüüpi ohtlikke keemilisi ühendeid.
Selliste relvade kasutamine "rikub jämedalt sõjapidamise reegleid" ja keemiarelva keelustamise ja hävitamise konventsiooni, teatas kindralstaap. Aruandes märgiti, et keemiarelvarünnakud on alates 2023. aasta veebruarist muutunud süstemaatiliseks.
Venemaa on hoogustanud keemiliste ainete kasutamist Ukraina lahinguväljal. Väljaande Kyiv Independent uurimine 2024. aasta augustis näitas, et sagenenud on gaasirünnakute juhtude arv.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas 18. novembril samuti, et Vene väed on kasutanud Ukrainas pisargaasina tuntud CS-i.
Agressiooni algusest on enam kui 2000 Ukraina sõdurit sattunud keemiamürgituse tõttu haiglasse ja kolm neist on surnud, ütles Ukraina kolonel Artjom Vlasjuk detsembris.
Ukraina andis vastulöögi ebaseaduslike keemiarelvade kasutamisele 17. detsembril, kui julgeolekuteenistus (SBU) tappis Vene relvajõudude kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse vägede juhi kindralleitnant Igor Kirillovi.
Saksa väljaanne Welt kirjutas hiljuti, et Kreml ei kavatse kärpida oma agressiooni Ukraina vastu, kuna on ilmselgelt võtnud eesmärgiks Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblasti täieliku vallutamise aastaks 2026.
Saksa kaitseministeeriumi Ukraina olukorrakeskuse juht kindralmajor Christian Freuding märkis, et Venemaa relvastab end üle oma vägede vajaduste Ukrainas. Muu hulgas väidab ta, et tankide, laskemoona, rakettide ja droonide hulk Vene sõjaväes kasvab.
Freudingi sõnul viitab see Kremli kavatsusele valmistuda sõjaks NATO-ga, isegi kui Venemaa ei plaani praegu otsest konflikti läänega.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 818 740 (võrdlus eelmise päevaga +1580);
- tankid 9811 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 20 412 (+18);
- suurtükisüsteemid 22 055 (+15);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1046 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 22 615 (+36);
- tiibraketid 3051 (+2);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 34 401 (+76);
- eritehnika 3700 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Barbara Oja, Marko Tooming
Allikas: BNS, The Kyiv Independant