"Pealtnägija": libareklaamide vastu peale hoiatustöö eriti midagi teha ei saa
Juba aastaid vaevab tuntud inimesi nuhtlus, kus nende nime ja nägu kasutatakse kahtlaste või petutoodete müügiks. "Pealtnägija" küsis, miks on aga tuntud arstide identiteedivargus eriti ohtlik ja õiguskaitse selle vastu sisuliselt hambutu.
Tuntud kardioloog, professor ja erialaseltside liige Margus Viigimaa on juba pikalt hädas oma nime ja näo kuritarvitamisega, aga eelmise aasta lõpus täheldas ta uut libareklaamide lainet.
"See on tõesti kohutav. Ja miks ma üldse ka "Pealtnägija" poole pöördusin selles mures, on see, et üks asi on mainekahju, üks asi on see, kui inimesed on kergeusklikud ja jäävad oma rahast ilma, aga kui nad oma tervisest ilma jäävad selle tõttu, siis see on kõige hullem," ütles ta.
Selle teema uurimine viis "Pealtnägija" kahe kuu vältel küberpettuste rahvusvahelisse maailma, farmakoloogiliste kurioosumiteni ning teadaolevalt esimeste Eesti ajakirjanikena ka inimesteni, kes Eestis hämaralt ärilt teenivad. Kuid lõpuks pidi "Pealtnägija" tõdema, et peale hoiatamise midagi suurt tegelikult teha ei saa.
Nii 83-aastane endine firmajuht Hilja Kuusk kui ka telerežiis ja turunduses töötanud 80-aastane Margus Reemets kannatavad südame- ning veresoonkonna probleemide all ja sattusid mullu justnimelt sarnase reklaami otsa, kus tuntud arst justkui kiitis preparaati, mis vaevused peoga pühib. Kui Kuusk luges tekste, kus oli muu hulgas sees Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kardioloogiakeskse juht Margus Viigimaa, siis Margusele viskas ette artikli, kus rääkis tuntud teledoktor Viktor Vassiljev.
"Ta soovitas sellist ravimit, mis on universaalne, mis sisaldab äärmiselt vähe mingisuguseid ebatervislikke lisakomponente ja ravib selliseid haigusi, mida ma tundsin, et ka minul on esinenud," selgitas Reemets.
"Ma ei häbene seda, et ma olin nii rumal ja ostsin. Ostes ma ikka midagi jagasin ka, aga see oli viimane õlekõrs ja väike vaheldus ka," sõnas Kuusk.
Üks levinum näide on justkui väljaandes "Meditsiiniline ajaleht" ilmunud artikkel, mille autor on keegi Margit Sildre ja pealkiri teatab, et eakatel lakkab vererõhk tõusmast ja veel üheksa väidetavalt ravimatut haigust kaovad. Ning seda soovitab justkui kuulus kardioloog Viigimaa.
Margit Sildre tundub nagu eesti nimi, aga sellist inimest olemas ei ole.
Terane silm märkab veel mitut punast lipukest alates konarlikust keelest ja lõpetades sellega, et artikli kuupäev uueneb pidevalt, jätmaks mulje, et tegu on värske tekstiga. Teksti sisu võib kohati jätta pädeva mulje, aga muu hulgas väidetakse selles, et koduste vahenditega saab kolesterooli välja uhtuda ja elada 120-aastaseks. Tagatipuks, et enamik arste varjab seda patsientide eest.
"See on täielik valskus, loba. Hullemat pettekujutelma ei saa inimesel olla. Ta teeb kõik terveks. Hommikul ärkad üles – sul on hea tuju, sa magasid hästi, sul ei ole mingit seedehäireid, kõrvetisi, sinu jõud on tohutult tugev. Sul on kolesterooli mõnel juhul siis kas kolm või neli kilogrammi välja uhutud. Trombid on sul kehast välja võetud. See tundub ebarealistlik," kommenteeris Viigimaa.
"Kusjuures kõige hirmsam on see, et on ka kirjas, nagu oleks need tohtrid veel omamoodi petised, kes hoiavad saladuses sellist kavalat rohtu ja inimestele seda ei jaga," märkis Kuusk.
Toodete nimetusi on palju, aga terviselubadused ja müügivõtted on äravahetamiseni sarnased. Reklaamartikkel ise või järgmine koduleht, kuhu sealt edasi juhatab, õhutab ruttu ostma, sest hetkel kehtib suur allahindlus või kaup on kohe otsa saamas.
Nii Margus Reemets kui ka Hilja Kuusk tegidki mullu kevadel esimese tellimuse – härra soetas toodet nimega Tonerin, proua preparaati Tensital. Nii Nõmmele elavale Reemetsale kui ka Lagedil elavale Kuusele tõi kauba koju kuller ja tasumine toimus värava peal sularahas või pangakaardiga.
"Mulle tundus selle topsi pealt lugedes, et tegemist on õige ravimiga, sest seal oli märgitud, et see on toodetud Euroopa Liidus," ütles Reemets.
"Öeldi, et kui ma ära söön umbes kaks seda purgitäit, siis umbes kahe nädala jooksul on mul veresooned kolesteroolist puhtad," ütles Kuusk.
Valed terviselubadused ja võltsingud
"Pealtnägija" näitas tootenäidiseid Tartu Ülikooli farmatseutilise keemia kaasprofessorile Andres Meosele, kelle jaoks on toidulisandid – täpsemini nende küsitav kasu – südamelähedane teema. Tema sõnul oleks ajakirjanike viidud tablettide keemiline analüüs lahtisest uksest sisse tormamine, sest kirja pandud koostisosad on nii odavad, et nende võltsimine on mõttetu.
"Kui proovida hinnata, siis selle kapsli hind tuleks umbes kolme sendi kanti. Mitte rohkem. Ja selle purgi hind kindlasti alla euro. Kõik kokku tähendab, kusjuures suur osa on sellest purgist endast ja sildist," selgitas Meos toote kohta, mille müügihind on 40 eurot.
Sildil toodud koostisosad on Meose sõnul tüüpilised ja sisalduvad ka paljudes apteegis müüdavates toidulisandites. See aga ei tähenda kaugeltki, et kõik on korras. Kodulehti uurides torkasid ka Meosele kohe silma valed terviselubadused ja võltsingud. Näiteks ühel lehel tutvustab Tensitali keegi üldarst, professor ja arstiteaduse doktor Kristofer Lepp, millise nimega meedikut Eestis ei ole. Teisel lehel keegi kardioloogia asjatundja Arvo Ots. Eestis oli küll selle nimega akadeemik, aga tema eriala oli põlevkivi ja ta suri kaks aastat tagasi.
Meose silm märkas veel mitu probleemi. Kui Tensitali kapsli kaal 500 milligrammi klapib, siis Tonerini puhul, liites kokku sildil märgitud komponentide kogused, on ühe 300-milligrammise tableti sisse justkui pandud 370 milligrammi.
Veel naljakamaks läheb, kui võrrelda erinevatel müügilehtedel toodud Tensitali koostist. "Ma ei leidnud ühtegi seda müümisega tegelevat lehte, kus kirjas olev sisu vastaks sellele, mis purgil kirjas on," ütles Meos.
"Kusjuures (info) ei lähe mitte lahku niimoodi, et seal on väikesed erinevused, vaid ka on selliseid kodulehti, kus absoluutselt ükski komponent ei lange kokku sellega, mis tegelikult purgi peal kirjas on. Nii et niisugune mulje on jäänud, nagu neil inimestel, kes selle levitamisega tegelevad, oleks täiesti ükskõik, mis sinna kirjutada," kommenteeris Meos.
Ametkonnad on ammuse probleemi vastu sisuliselt hambutud
"Pealtnägija" viis Meose tehtud järeldused omakorda Eesti ametkondadesse alates tarbijakaitsest, lõpetades politseiga. Nad kinnitavad, et valeväiteid ja identiteedivargust sisaldavad reklaamid ning kahtlased tervisetooted on ammu teada probleem.
"Kui müüakse toidulisandit või mingisugust toodet, mille kohta öeldakse, et tal on ravivad omadused, aga tegelikult ei ole tegemist ravimiga, siis sellise toote müümine on keelatud," kinnitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel.
"Toidulisand on toit ja toidulisandile ravivaid omadusi lubada ei saa," ütles põllumajandus- ja toiduameti (PTA) toiduosakonna juhataja Triinu Allika.
"Ja teine on see, et tuntud inimese kasutamine mingi toote reklaamimiseks, kui see inimene ei ole selleks andnud nõusolekut, ei ole lubatud. See on reklaamiseaduses ka täiesti selgelt kirjas," lisas Koppel.
Ühelt poolt on jutt justkui selge, teisalt on vastutegevus killustatud ja mannetu.
TTJA aitab libareklaame järgemööda maha võtta ning taotles Metalt eelmisel aastal umbes 60 ja selle aasta alguses ligi 150 valepromo eemaldamist, aga uued tulevad asemele. PTA peab lubatud ja keelatud toidulisandite registrit, aga sel on informatiivne tähendus ja nende mandaat on siseriiklik.
Ravimiamet ei võtnud "Pealtnägijat" üldse jutule, sest tegu pole ametlikult ravimitega.
Lõpuks on konkreetsete identiteedivaraste jälitamine ainult politsei pädevus. Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude osakonna juhi Hannes Keldi sõnul on arstide identiteedivargused ja agressiivne müük suure nähtuse pisike osa.
"Tegemist on globaalse kuritegevusega ja selle nii-öelda ühendavaks võtmeks on ikkagi inimestele mass-skaalal läbi sotsiaalmeedia, läbi reklaamide, läbi veebilehtede libasisu, väljamõeldud sisu tootmine. Määritakse inimesele pähe, kas selleks on siis toidulisandid, mingid ravimid, mingisugune investeerimisleht, mingisugune platvorm, mingi algatus, uue krüptoraha väljatöötamise algatus," selgitas Kelt.
Juba aastaid ongi kõiksugu hämaraid skeeme ja tooteid reklaamitud nii kodumaiste telestaaride kui ka teiste prominentide nägusid kuritarvitades. Näiteks ilmus libatekst justkui "Pealtnägija" loost, kuidas Kersti Kaljulaid saavutas finantsvabaduse, või Alar Karise võltsintervjuu, mis viis kahtlasele investeerimisplatvormile.
"Presidente, spordikuulsuseid, poliitikuid, tippärimehi on kasutatud erinevates skeemides ja teemade müümisel juba aastaid ja aastaid. See kindlasti ei ole absoluutselt uus lähenemisviis kurjategijatel," tõdes Kelt.
Teistes pettustes võib kaotada küll rohkem raha, aga tervisespetsialistide sõnul on antud juhul oht, et toidulisandi usku inimene võib loobuda adekvaatsest ravist.
"Meil on Eestis tegelikult teaduse tippsaavutusena sündinud ravimid kõik olemas ja meil ei ole põhjust igatseda midagi sellist, mis tegelikult on tarbetu, mis on ilma funktsioonita, ilma toimeta ja võib meie tervist tõsiselt kahjustada," ütles Viigimaa.
Jäljed viivad välismaale
Pensionäridele Hilja Kuusele ja Margus Reemetsale müüdud toodete jäljed viivad välismaale. Näiteks Tensitali purgile on märgitud, et see valmistati Euroopa Liidus firma Make Profit SRL tellimusel. Kõneka nimega – eesti keeles "teeni kasumit" – ettevõte on registreeritud Rumeenia pealinna Bukaresti.
"Pealtnägija" suhtles sealsete ajakirjanikega, kes tegid juba 2021. aastal põhjaliku loo, mille üks lüli on toosama äärelinna registreeritud varifirma. Kokkuvõtlikult on tegemist omalaadse ökosüsteemiga, kus igaühel on võimalik osta valmis komplektlahendus, millega saab kõike alates tablettidest ja veebilehtedest, lõpetades reklaamartiklite ja müügikõnedega erinevates keeltes. Toona olid skeemi taga Venemaa ja Ukraina päritolu ettevõtjad ja tablette valmistati Venemaal ning müüki tehti läbi Ukrainas asuvate kõnekeskuste.
"Sageli on selline tunne, justkui on mingi üks ettevõte, kes müüb oma toodet ja ta saadab mulle postiga mingisugused vitamiinid, aga tegelikkuses see inimene, kes toodab need reklaamid, on võib-olla üks grupeering või grupeeringu osa, see inimene, kes loob veebilehe, mis võimaldab ostu, on hoopis keegi teine, see, kes tagab selle toote füüsilise liikumise, on kolmas osa, see, kes tagab selle, et see toode on kuidagi valmis tehtud üldse, on võib-olla neljas osa. Viies osa võib olla see, kes rahade välja liigutamisega tegeleb," rääkis Kelt.
Üks näide, kuidas jälgi segatakse, on asjatundjate sõnul just reklaamartiklid. Nimelt on varastatud nägudega tekstid ja konkreetsed toote müügiplatvormid eraldi ehk isegi kui mingi tootja või müüjani jõuda, saab see öelda, et ei tea libareklaamidest midagi.
"Murekoht on see, kas me leiame üles selle reklaami tellija. Tihtipeale me tellijani ei jõuagi. Ja avalikustaja. Kui me ei saa nendega kontakti, siis on ka keeruline seda ligipääsu piirata," tõdes Merike Koppel TTJA-st.
"Kui meil ei ole teada ettevõtet ja isikuid seal taga, siis meil ei ole kellegi suhtes alustada menetlust," ütles Triinu Allika PTA-st.
Telefonimüüjad tegutsevad Eestis
Isegi kui skeem on rahvusvaheline ja veebilehed automaattõlkega loodud, on keegi, kes teeb eestikeelseid müügikõnesid, sest nii Kuuse kui ka Reemetsaga võeti pärast esimesi oste korduvalt ühendust ja keelitati juurde ostma.
Sügavamalt kaevandades leidis "Pealtnägija" mõne aasta tagused kuulutused, kus otsitakse eesti- ja venekeelseid müügiinimesi selle sama Rumeenia firma Make Profit teenistusse. Juurde lisatud kontakt viib aga Ukraina kõneteenuse pakkujani.
Kes ikkagi neid eestikeelseid kõnesid teevad? Kui valdavalt ei õnnestu neile numbritele tagasi helistada, kullerteenuse tellijad ei ole avalikud ja ametnikud pole Eesti edasimüüjateni jõudnud, siis "Pealtnägija" suutis välja peilida kontakti.
"Pealtnägija" ajakirjanik Mihkel Kärmas esines algul kodanikuna, kelle lähedane Tonerini kasutab.
Telefonist kostis tuttav mantra: "Ta on looduslik ja puhastab veresooni, võtab ära siis ütleme, kolesterooli alandab ja võtab ära selle insuldi-infarktiohu ja pikemalt tuleb teda kasutada, et neli kuni seitse nädalat on miinimumkuur."
Ajakirjaniku viitele, et Tonerini reklaamis kasutatakse justkui arstide nimesid ja nägusid ilma nende nõusolekuta, vastas müügiinimene: "Mina ei tea, kas neid kasutatakse, mina isiklikult tõesti pole kellegagi rääkinud, aga müünud olen neid kaks aastat ja asi toimib."
Saades teada, et helistaja on ajakirjanik, ütles anonüümseks jääda soovinud daam, et on telefonimüüja, kes ei tea ega tunne konkreetse kauba tootjaid, maaletoojaid ega suuda ajakirjanikku kokku viia probleemsete reklaamide loojatega.
"Mina töötan ju kõnekeskuse all, ma ei oska ju öelda, kes neid toob, minule seda infot pole ju keegi avaldanud, kes need on," ütles ta.
"Kuna inimesed jätavad oma tellimused internetis, ma ei tea, kes neid reklaame teeb. Ma ei tea, kuidas need reklaamid selles suhtes sinna saavad, kes selle eest vastutab, keegi sellist infot pole mulle andnud," lisas ta.
Telefonimüüjate õigustus on see, et neile on jutupunktid ette antud ja neil pole alust neis kahelda.
"Sellisel juhul puudub tahtlus süütegu toime panna, sest nad arvasid, nad teevad telefonimüüki. Telemarketing on täiesti legaalne töö vorm ja ei ole absoluutselt keelatud," märkis Hannes Kelt PPA-st.
Hilja Kuusk võib seda emotsionaalselt pettuseks nimetada, aga Hannes Keldi sõnul tuleks juriidiliselt tuvastada konkreetsed isikud, kes läksid algusest peale kedagi petma. Kuusk kulutas kokku 136 eurot ja tarvitas lõpuks ainult kaks purgitäit Tensitali, sest tema kolesterooli tase hoopis tõusis. Margus Reemets on aga aasta jooksul korduvalt Tonerini juurde ostnud ja kulutanud kokku ligi 200 eurot, sest enesetunne on tema sõnul parem. Ta möönab, et see võib olla ka enesesugestsioon ehk platseebo.
PERH-i tehtud kuriteoteate alusel uurimine pole tulemusi toonud
Doktor Margus Viigimaa on nii sotsiaal- kui ka tavameedias rääkinud, et tegu on pettusega. PERH tegi tema ja mitme teise identiteedivarguse ohvriks langenud tohtri nimel juba 2023. aastal kuriteoteate politseisse. Uurimine justkui käib, aga tulemusi pole. Ametnike sõnul on kiireim abi pöörduda otse meediaplatvormide nagu Meta poole, et võltsreklaam maha võetaks.
"Ma tunnen ennast jõuetuna ja /.../ inimeste teavitamine, kui sellest saab teada palju rohkem inimesi kui võib-olla siiamaale teab, siis see on ikkagi see, kuidas me saame kuidagi selle uue laine ära hoida või lõpetada ära," ütles Viigimaa.
See ongi pika ja keerulise loo kokkuvõte. Eesti politsei on osalenud mitmes rahvusvahelises operatsioonis ja osaleb ka praegu, kus küberpetiste keskuseid välismaal maha joostakse, aga asemele kerkib veel rohkem ja veel kavalamaid. Lõpuks tunnistavad kõik, et hüdra peade ükshaaval maha raiumisele pole mõtet nappi ressurssi kulutada. Selle asemel on tõhusam hoiatustöö.
"Kontrollige, kust te ostate, mida te ostate, kas see toode on lubatud, kas see toode on ohutu," rõhutas Allika.
"Ikkagi rõhutaks teadlikkust, inimeste allikakriitilisust, et mitte ainult nende toidulisandite puhul, vaid üleüldse tasuks ikkagi mõelda, kas see, mida mulle väidetakse sellisel kujul, on tõene," ütles Koppel.
"Me usaldame siiamaani pimesi seda. Kui Facebook loodi, siis seal olidki minu sõbrad ja nad jagasid näiteks oma pilte sellest, kuidas nad grillivad suvel, aga täna kasutatakse neid mootoreid puhtalt äriks, sealhulgas ka kriminaalseks äriks," tõdes Kelt.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Pealtnägija"