Läänemets Telia pakkumisest: selline käitumine pole rahuldav

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) kritiseeris valitsuse pressikonverentsil Telia käitumist uute pakettide vaikimisi inimestele peale surumisega seoses ja ütles, et telekom-ettevõtted tuleks korrale kutsuda.
Telia kampaania, mille käigus liidetakse kliendid vaikimisi kiiremale ja kallimale internetipaketile ja teenusest loobumiseks peavad inimesed ise telekomiettevõttega ühendust võtma, riivab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) hinnangul tarbijate õigusi ning amet algatas asja uurimiseks menetluse.
"Meedias on üles tulnud küsimus, mis on inimeste pahameelt tekitanud, kuidas nad on saanud telekom-ettevõttelt kirja, milles teavitatakse, et klient viiakse vaikimisi kiiremale ja kallimale paketile, et siis vaata ise, kas seda otsust kuidagi ise tühistada oskad või kas seda saad. Selline käitumine, eriti veel poolmonopoolses seisus ettevõtte poolt pole kindlasti rahuldav ja minu arvates vajab oluliselt tugevat tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti (TTJA) tegutsemist," ütles Läänemets valitsuse pressikonverentsil.
"Tuleb leida need lahendused, kuidas neid ettevõtteid korrale kutsuda, sellepärast, et küsimus on ausas konkurentsis, küsimus on ettevõtluses ja küsimus lõpuks selles, et eestlased ei ole mingisugused talupojad, kes peavad lihtsalt kümnist maksma mõnele võõrettevõttele. Ausat konkurentsi me siin ei näe," lisas ta.
"Ja tegelikult tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet (TTJA) peaks korra üle vaatama ka selle, et Telia puhul on mõnes mõttes poolmonopoolne seisund, et nad omavad oluliselt rohkem sidevõrke kui teised ettevõtted. Me näeme, et siin võib olla probleeme. See küsimus tuleks üle vaadata ja kaaluda, kas need võrgud tuleks sellest ettevõttest eraldada," lausus Läänemets.
Läänemets märkis, et valitsus võtab ette telekom-ettevõtted ja me vaatab üle nende toimepidevuse.
"See tähendab seda, et kas ulatusliku elektrikatkestuse korral sidemastid töötavad. Meile teadaolevalt kõik sidemastid arvatavasti ei tööta, mõned on akutoitel. Aga kui me räägime 24 tunnist, 36 tunnist, siis tänases olukorras on veidi imelik olukord tekkinud, kus kasumid kümnetesse miljonitesse aastas, aga investeeringuid Eesti riigi toimimiseks, inimeste tegutsemiseks kriisiolukordades ei ole piisavalt tehtud. Need küsimused me kindlasti vaatame telekom-ettevõtetega üle ja oleme valitsusega toeks. Kui ei ole ise leitud seda tahet, siis riik saab kehtestada olulisemalt konkreetsemad reeglid, et kuidas tagada seda, et sidemastid töötaks," rääkis Läänemets.
Pakosta: selline lahmimine toob poliitilist populaarsust
Siseministri kriitikale reageeris justiits- ja digiminsiter Liisa Pakosta (Eesti 200), kes ei olnud Läänemetsaga nõus.
"Selline lahmimine mõnikord toob poliitilist populaarsust, kuid pikas perspektiivis siiski mitte. Katsume ikka püsida faktide juures," ütles Pakosta Läänemetsa jutu kohta.
"Kui siit kõlas väide, et Telialt peaks riik kaaluma võrkude eraldamist, siis ma selgitan siia juurde, et Eesti on see riik maailmas, kus 90-ndatel juba otsustati, et sidekaablite võrgud ei ole meil tehtud riiklike võrkudena, nii nagu on seda näiteks teinud Leedu ja osaliselt Läti, vaid Eestis on tehtud see otsus, et kõik need kaablivõrgud on rajanud eraettevõtted. Ja tõsi on ka see, et ühel juhul on selle Leedus kinni maksnud maksumaksjad, kui seda riik on teinud ja kui seda on teinud eraettevõte, siis on maksumaksjad maksnud selle kinni selles osas, mis nad on neid sideteenuseid kasutanud. Mõlemal juhul maksab selle kinni maksumaksja. Ja kui me nüüd tahaks eraettevõttelt midagi, mis talle kuulub, natsionaliseerida, siis see õnneks Eesti õigusriigis nii lihtsalt ei käi. Sellisel juhul me peaksime hakkama arutama seda, et kuidas me läheme tehingusse, kus me ostame neid võrke välja," rääkis Pakosta.
"Kui me soovime Eesti inimeste toimetulekut parandada, mida me Eesti 200-ga ka kahtlemata soovime, siis tekiks küsimus, et kust see raha siis nüüd võtta. Täna ei ole mul ka side eest vastutava ministrina selliseid andmeid, et meil oleks nüüd midagi eriti halvasti toimepidevuse tagamisel," lisas Pakosta.
"Minu arust me peaksime olema tänulikud selle koostöö eest, mis meil on eraettevõtlusega. Kui meil on midagi, mis regulatiivselt vajab veel seal täiendamist, siis ma olen seda kindlasti nõus arutama, aga ma eeldaks, et need ettepanekud tulevad mingil teisel moel kui valitsuse pressikonverentsil. Ühtegi konkreetset ettepanekut ka ei tulnud," ütles Pakosta veel.
Pakosta sõnavõttu kommenteeris taas Läänemets. "Me Liisaga rääkisime erinevatest asjadest," ütles ta.
"Esiteks – valguskaabli võrku on rajanud ettevõtted koos, vastab tõele. Ma sellest ei rääkinudki. Aga kunagi, kui Eesti telefon koos oma võrguga müüdi Teliale, siis see on muidugi adekvaatne probleem, maapiirkondades eriti. Kõik saavad sedasama võrku kasutada, aga lihtsalt hind on nii kõrge, et kõik peavad oma uued võrgud tegema ja tarbija maksab selle kõik kinni. See on inimeste jaoks kallis, see ei ole mõistlik. Minu ettepanek ei olnud, et riik peaks midagi ära ostma või riigistama. Ma ütlesin, et see tuleks üle vaadata. See, et mõnikord eraldatakse võrk ja teenus on täiesti tavaline asi elektriturul näiteks soojatootmisel," rääkis Läänemets.
Läänemets rõhutas veel, et sidemastide toimepidevuse kohta on valitsus teinud otsuse. "See, et me selle üle vaatame, on valitsuse otsus detsembrikuust."
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et näeb tarbijate pahameelt, kuid ei ole teemasse süüvinud ega oska seda pikemalt kommenteerida, sest see ei jää tema vastutusalasse.
"Kuna ministeeriumite struktuurimuutustega liikus sideosakond, aga ka konkurentsiamet justiits- ja digiministeeriumi alla, vastutavad selle eest nemad," lisas Keldo.
Telia juht: meie maksuraha on aidanud kaasa ka siseministeeriumi arengule

Pärast ERR-i portaalis uudise avaldamist saatis Telia Eesti juhatuse esimees Holger Haljand kommentaari.
"Siseministri rahustuseks saame öelda, et Telia on viimase 10 aasta jooksul Eestisse investeerinud suurusjärgus 500 miljonit eurot, mis on suures mahus läinud just võrkude ehitusse, innovatsiooni ja teenuste toimepidevuse arendamisse. Selle näitajaga kuulub ettevõte riigi suurimate investorite hulka. Kõik vajalikud toimepidevuse nõuded, mida seadus ette näeb, on Telial samuti täidetud, seega ei põhine ministri hinnang faktidel."
"Eelnevale lisaks kuulub Telia Eesti riigi suurimate maksumaksjate hulka, tasudes ainuüksi 2024. aastal erinevate maksude, riigilõivude ja tasudena riigieelarvesse suurusjärgus 130 miljonit eurot. Sarnases proportsioonis tasus Telia makse ka 2023. aastal. Usume, et Telia poolt tehtud investeeringud ning riigikassasse tasutud maksuraha on kaasa aidanud ka avaliku sektori, sh siseministeeriumi haldusala arengule," teatas Telia Eesti juht.
Toimetaja: Aleksander Krjukov