Sõja 1070. päev: Ukraina lõi õhurünnakuga rivist välja viis protsenti Vene naftatöötlemise võimest

Ukraina eelmise nädala õhurünnakud Rjazani naftatöötlustehasele peatasid selle töö ning lõid niimoodi rivist välja viis protsenti Venemaa nafta rafineerimisvõimest.
Oluline teisipäeval, 28. jaanuaril kell 22.15:
- Putini väitel on kõnelused Ukrainaga võimalikud, kuid ilma Zelenskita;
- Ukraina lõi rivist välja viis protsenti Vene naftatöötlemise võimest;
- Ukrainas räägitakse Põhja-Korea sõdurite lahkumisest Kurski rindelt;
- Venemaa reformib värbamise parandamiseks ajateenistust;
- Zelenski arutas Macroniga julgeolekukoostööd ja Ukraina toetamist;
- Kallase sõnul vajab Ukraina rohkem toetust;
- Hollandi välisminister: Venemaa on eksistentsiaalne oht Ukrainale ja Euroopale;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1380 sõdurit.
Putini väitel on kõnelused Ukrainaga võimalikud, kuid ilma Zelenskita
Venemaa režiimi juht Vladimir Putin väitis teisipäeval, et kõnelused Ukrainaga on võimalikud, kuid mitte president Volodõmõr Zelenskiga, kuna peab teda ebaseaduslikuks.
"Kui ta (Zelenski) tahab osaleda läbirääkimistel, määran ma inimesed osalema nendel läbirääkimistel," ütles Putin intervjuus ajakirjanik Pavel Zarubinile, märkides, et Zelenski ametiaeg sai sõjaseisukorra ajal läbi.
"Kui on soov pidada läbirääkimisi ja leida kompromiss, las keegi juhib läbirääkimisi. Loomulikult püüame selle poole, mis meile sobib, mis vastab meie huvidele," lausus ta.
Putini väitel lõppeks sõjategevus pooleteise kuni kahe kuu jooksul, kui lääneriigid lõpetavad Ukraina toetamise.
"Nad ei eksisteeriks ühte kuudki, kui raha ja, laiemas mõttes, kuulid otsa saavad. Kõik oleks läbi pooleteise või kahe kuuga."
Putini väitel on Ukraina suveräänsus praegu nullilähedane.
Ukraina lõi rivist välja viis protsenti Vene naftatöötlemise võimest
Ukraina eelmise nädala õhurünnakud Rjazani naftatöötlustehasele peatasid selle töö ning lõid niimoodi rivist välja viis protsenti Venemaa nafta rafineerimisvõimest.
Ukraina droonirünnakud 24. ja 26. jaanuaril kahjustasid Rjazani naftakäitise hoidlat, raudtee laadimisplatvormi ja hüdropuhastusjaama, mistõttu tehas peatas oma tegevuse, vahendas uudisteagentuur Reuters kahe anonüümseks jääda soovinud informeeritud allika öeldut.
Mõlemad ütlesid, et tehase õlihoidla süüdati põlema. Kahjustatud seadmete hulka kuulusid raudtee laadimisestakaad ja hüdrotöötlusseade, mida kasutati töödeldud toodetest lisandite eemaldamiseks.
"Raudtee laadimisseade sai kahjustada. Raudteel lasti ei olnud, aga nafta rafineerimine seiskus," märkis üks allikas Reutersile.
Samas täpsustas teine vestluskaaslane, et naftasaaduste laadimine on peatatud alates reedest, 24. jaanuarist. Samuti kinnitas ta, et rafineerimistehase seiskamise põhjus on laadimise katkemine.
Reutersi infoallikad lisasid, et teised naftatöötlemistehased, eelkõige Moskvas, Nižni Novgorodis ja Jaroslavlis asuvad tehased peavad nüüd kütusevarude kindlustamiseks rohkem panustama.
Tehas varustas kütuste ja määrdeainetega Venemaa relvajõude ja töötles aastas 13,1 miljonit tonni (262 000 barrelit päevas) naftat, mis on ligi viis protsenti kogu Venemaal töödeldavast naftast.
Venemaa ettevõte Rosneft, millele tehas kuulub, Reutersi ajakirjanike kommentaaripalvele ei vastanud.
Ööl vastu 24. jaanuari tabas Ukraina julgeolekuteenistus koos erioperatsioonide väejuhatuse üksustega Rjazanis asuvat naftatöötlemistehast.

26. jaanuaril kinnitas Ukraina relvajõudude peastaap Rjazani naftatöötlemistehase teistkordset tabamist.
Venemaa väitis, et riigi väed vallutasid Harkivi oblastis asuva suure küla
Vene armee väitis teisipäeval, et nende üksused vallutasid suure küla Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis.
Vene kaitseministeeriumi teatel vallutasid sõjaväelased Dvorõtšna küla, kus sõjaeelsel ajal elas üle kolme tuhande inimese.
Vene väed vallutasid strateegiliselt olulise asendiga Oskili jõel paikneva 2022. aastal täiemahulise sissetungi alguses, kuid hiljem võtsid Ukraina väed selle tagasi.
Viimase aasta jooksul on Ukraina väed pidanud 1000 kilomeetri pikkusel rindejoonel arvulises ülekaalus Vene vägede ees taganema.
Ukraina relvajõudude teatel lõid nad teisipäeval tagasi venelaste rünnakud Donetski oblastis Tšassiv Jari ja Toretski lähedal.
"Vaenlane jätkab suurtükkide toel rünnakuid meie positsioonidele Kramatorski ja Toretski sektoris," teatas Ukraina väegrupp Hortõtsja.
Ukraina sõjablogijate andmetel tungivad Vene väed Tšassiv Jarile peale mõlemalt tiivalt.
Toretsk on üks Donetski kaevanduslinnadest, mille pärast on lahingud käinud juba mitu kuud.
Lõuna-Ukrainas Odessa oblastis ja idas Harkivi oblastis sai ööl vastu teisipäeva Vene vägede rünnakutes haavata kaheksa inimest.
Ukraina õhujõudude teatel tulistasid õhutõrjesüsteemid 13 oblastis alla kokku 65 drooni.
Ukrainas räägitakse Põhja-Korea sõdurite lahkumisest Kurski rindelt
Ukrainas levib mitmesugust infot selle kohta, et Venemaa toetuseks Kurskisse oblastisse sõdima saabunud Põhja-Korea sõdurid võivad sealt lahkuda või vahetatakse nad välja.
Ukraina erioperatsioonide väejuhatuse pressiesindaja kolonel Oleksandr Kindratenko ütles, et Põhja-Korea sõdurid on asunud taganema mitmetelt kaitsepositsioonidelt piki rindejoont Kurski oblastis pärast viimaste lahinguoperatsioonide ajal saadud märkimisväärseid kaotusi, teatas sõjasündmusi kajastav sotsiaalmeediakonto OSINT Defender.
According to Colonel Oleksandr Kindratenko, a Spokesman for Ukraine's Special Operations Forces, North Korean Soldiers have begun to withdraw from several Defensive Positions along the Frontline in the Kursk Region of Western Russia, after taking "Significant Losses" during… pic.twitter.com/Cn34z0NlXB
— OSINTdefender (@sentdefender) January 28, 2025
Kindratenko sõnul on mõned Põhja-Korea üksused, nagu näiteks eliitründekorpus, kaotanud 40 protsenti oma koosseisust.
Ka uudistekanal Sky News teatas, et Põhja-Korea väed võivad rindejoonelt taganeda. Selle ajakirjanikud usuvad, et Põhja-Korea võitlejad kas teevad järeldusi vigadest, mis tehti esimestes kokkupõrgetes Ukraina üksustega, ravivad haavatuid või ootavad abiväge, vahendas uudisteagentuur Unian.
Sama kanal vahendas ka Ukraina julgeolekuteenistuse endise töötaja Ivan Stupaki kommentaari, et Põhja-Korea võib Kurski oblastis oma väed välja vahetada ning järgmine põhjakorealaste kontingent võib olla juba tõhusam.
Need Põhja-Korea sõjaväelased, kes on suutnud Ukraina-vastases sõjas ellu jääda, võidakse kodumaale tagasi saata, ütles Stupak. Seal nad õpetavad välja uue partii sõjaväelasi, kes Venemaale saadetakse.
"Jah, nad võib-olla tulistavad hästi. Aga nende taktika ja strateegia on väga vilets, see lonkab. Aga need, kes jäid ellu, on omandanud tohutu kogemuse, kuidas Ukraina tehnikaga, nende droonidega toime tulla, neile vastu astuda. Ja nad püüavad kogu selle kogemuse uutele üle kanda, et neil oleks juba kogemus, praktilised teadmised," rääkis Stupak telejaama Kanal 24 eetris.
Seetõttu võib järgmine Põhja-Korea sõjaline abivägi olla juba eelmisest tõhusam, rõhutas Stupak.
Venemaa reformib värbamise parandamiseks ajateenistust
Venemaa valitsus kiitis heaks uued meetmed ajateenistuse reformimiseks, mis muudab noormeeste, sealhulgas varem teenistusest kõrvale hoidnud meeste värbamise lihtsamaks.
Reformide eesmärk on parandada kvalitatiivselt ajateenistuse korraldamise taset, vahendas ajaleht The Moscow Times Vene asekaitseministri Andrei Kartapolovi sõnu.
Seadusemuudatuste kohaselt jäävad värbamiskomisjoni otsused isikute teenistuskõlblikuks tunnistamise kohta kehtima terveks aastaks, mis võimaldab komisjonidel saata mehi armeesse ka järgnevatel värbamisperioodidel, ilma et oleks vaja täiendavaid arstlikke läbivaatusi või otsuseid.
Näiteks kui isik tunnistati sobivaks, kuid ta ei astunud teenistusse haiguse või muul põhjusel, saab teda armeesse kutsuda otse järgmise ajateenistusse võtmise perioodi ajal.
Venemaal korraldatakse ajateenistusse võtmise kampaaniaid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, ning nende sihtgrupiks on 18–27-aastased mehed. Sellised kutsumised (v.k. prizõv) moodustavad Venemaa ajateenistusel põhineva sõjalise süsteemi tuumiku, tuues igal aastal ajateenistusse sadu tuhandeid.
Eelnõuga konsolideeritakse ka värbamiskomisjonide töökorraldust, määrates föderaalse tähtsusega linnadesse ainult ühe komisjoni või suurematesse omavalitsustesse kaks.
Need muudatused järgivad Venemaa hiljutisi ajateenistuskampaaniaid, mille käigus värvati rekordarv ajateenijaid. 2024. aasta sügisese kutsega võeti ajateenistusse 133 000 inimest ja kevadkampaania ajal 150 000 inimest, mis on viimase kaheksa aasta rekord. Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla dekreetidele, millega täpsustati igal perioodil vajalike värbamiste arv.
Tõuge ajateenijate arvu suurendamiseks tuleb ajal, mil Venemaa kannab sõjas Ukraina vastu tõsiseid kaotusi. Ukraina relvajõudude peastaap teatas teisipäeval, et Venemaa on pärast täiemahulise sissetungi alustamist kaotanud 833 000 sõdurit.
Kui Venemaa ajateenijad osalevad aktiivses lahingutegevuses harva, siis Venemaa on aktiivselt värvanud reserviste ja tsiviilisikuid, et nad osaleksid sõjas Ukraina vastu, pakkudes neile rahalisi stiimuleid või andes vangidele andeks nende kuriteod.
Pärast seda, kui 2022. aasta septembris toimunud ülimalt ebapopulaarne mobilisatsioon viis riigist põgenema üle 261 000 venelase, on Putin hoidunud mobilisatsiooni teisest lainest, valides vägede arvu suurendamiseks alternatiivsed meetodeid.

Zelenski arutas Macroniga julgeolekukoostööd ja Ukraina toetamist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus esmaspäeval oma Prantsusmaa kolleegi Emmanuel Macroniga, et arutada julgeolekukoostööd ja Ukraina edasist toetamist.
"Mul oli kohtumine Prantsusmaa presidendi Macroniga, kellega arutasime edasist toetust Ukrainale," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.
Pooled keskendusid julgeolekukoostööle ning Ukraina ja kogu Euroopa julgeolekugarantiide võimalikele formaatidele.
"Loodame Prantsusmaa jätkuvale toetusele Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste protsessis," märkis Zelenski.
Ukraina president avaldas ühtlasi Prantsusmaale tänu vankumatu toetuse eest Ukrainale teel õiglase ja püsiva rahu poole.
Zelenski saabus esmaspäeval Poolasse, kus ta osaleb Natsi-Saksamaa Auschwitzi surmalaagri vangide vabastamise 80. aastapäeva üritustel. Ukraina president kohtus visiidi ajal ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja António Costaga.
Zelenski kutsus miljoni juudi hukkumispaiga, Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 80. aastapäeval maailma ühtsust võitlusele kurjuse vastu. Ta hoiatas, et mälestus holokaustist nõrgeneb ja on riike, mis püüavad endiselt terveid rahvaid hävitada.
Euroopa Liit jõudis esmaspäeval pärast Ungari nädalaid kestnud pidurdamistegevust kokkuleppele Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamises poole aasta võrra.
Kallase sõnul vajab Ukraina rohkem toetust
Euroopa Liit on praegu Ukraina suurim rahastaja, kuid on ilmselge, et Ukraina vajab rohkem, et peatada rindejoone nihkumine läände – rohkem toetust, laskemoona ja õhutõrjesuutlikkust, ütles esmaspäeval Brüsselis EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas.
Rõhutades, et Euroopa Liit on andnud Ukrainale abi kokku üle 134 miljardi euro, lisas Kallas, et ilmselgelt vajab Ukraina rohkem.
"Rindejoon peab liikuma itta," rõhutas Kallas.
Kallas tõi välja, et Ukraina välisminister Andri Sõbiha kinnitas esmaspäeval videokonverentsil, et Ukraina vajab selleks rohkem laskemoona, õhutõrjet ja rohkem väljaõpet sõduritele.
Kallas tervitas samas Euroopa Liidu välisministrite esmaspäeval tehtud otsust pikendada Venemaale kehtestatud sanktsioone, kuna need jätavad Putini ilma sissetulekust, mida ta sõjapidamisesse investeerib.
"Suurem sõjaline abi Ukrainale ja tugevad sanktsioonid Venemaa vastu on ühe mündi kaks külge," usub Kallas.
"Suurema sõjalise toetuse pakkumine Ukrainale on kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda julgeolekule," rõhutas välispoliitikajuht.
Hollandi välisminister: Venemaa on eksistentsiaalne oht Ukrainale ja Euroopale
Venemaa kujutab eksistentsiaalset ohtu Ukrainale ja Euroopale, ütles esmaspäeval Hollandi välisminister Caspar Veldkamp.
"Venemaa on eksistentsiaalne oht Ukrainale ja Euroopale. On oluline, et täna otsustasime laiendada kehtivaid Euroopa Liidu sanktsioone Venemaa nõrgestamiseks. Edasi ambitsioonika 16. sanktsioonipaketi poole," kirjutas Veldkamp sotsiaalmeedias.
Hollandi välisminister tõi ühtlasi välja, et EL kehtestas sanktsioonid kolmele Vene luure operatiivtöötajale.
"Hea, et oleme vastu võtnud sanktsioonid ka kolme Vene sõjaväeluure GRU ohvitseri vastu. Need operatiivtöötajad osalesid küberoperatsioonides Euroopas, mille eesmärk oli õõnestada Ukrainale antavat abi," kirjutas minister.
Hollandi välisminister rõhutas samuti, et Euroopa peab täitma oma lubadused seoses sõjalise abiga Ukrainale.
"Selle toetuse pakkumine peab olema meie prioriteet. Ka meie majanduslik toetus on jätkuvalt äärmiselt oluline," toonitas Veldkamp.
Euroopa Liit jõudis esmaspäeval pärast Ungari nädalaid kestnud pidurdamistegevust kokkuleppele Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamises poole aasta võrra, põhjendades seda jätkuva Ukraina olukorda destabiliseeriva tegevusega.
"EL-i välisministrid jõudsid äsja kokkuleppele pikendada taas Venemaa-vastaseid sanktsioone. See jätab ka edaspidi Moskva ilma tuludest, millega oma sõda rahastada," kirjutas EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas sotsiaalmeediaplatvormil X.
"Majanduslikke meetmeid, mis kehtestati esmakordselt 2014. aastal, on pärast 2022. aasta veebruari oluliselt laiendatud. Need koosnevad praegu laiast eri valdkondi puudutavate meetmete ringist, sealhulgas piirangutest kaubavahetusele, rahandusele, energiale, tehnoloogiale ja kahese kasutusega kaupadele, tööstusele, transpordile ja luksuskaupadele," märkisid EL-i välisministrid oma otsuses.
"Lisaks puudutavad meetmed toornafta ja teatud naftatoodete meritsi importi või transiiti EL-i, mitme Vene panga väljaarvamist SWIFT-süsteemist ning mitme desinformatsiooniga tegeleva väljaande edastamise ja litsentside peatamist. EL-i hinnangul on hetkel kohane jätta jõusse kõik ühenduse poolt rakendatud meetmed ja lisada vajadusel uusi," öeldi samas.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1380 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 833 000 (võrdlus eelmise päevaga +1380);
- tankid 9876 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 20 573 (12);
- suurtükisüsteemid 22 366 (+27);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1263 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1050 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 23 399 (+72);
- tiibraketid 3053 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 35 269 (+86);
- eritehnika 3718 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, LIGA.net, BNS, Unian.ua, The Kyiv Independent