Vare: naftatarnete katkemine Ust-Luugas on varilaevastikule valus hoop
Majandusekspert Raivo Vare rääkis, et naftatarnete katkemine Ust-Luuga sadamas on Vene varilaevastiku jaoks lühiajaliselt valus hoop. Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul näitab Ukraina rünnakutega Vene naftataristu vastu enda võimet põhjustada globaalse mõjuga akte.
Ukraina relvajõud tabasid ööl vastu kolmapäeva (29. jaanuari) ründedroonidega Venemaal Tveri oblastis asuvat Andreapoli naftapumbajaama, misjärel pidid venelased sulgema torujuhtme, mis varustab naftaga Leningradi oblastis asuvat Ust-Luuga terminali.
USA majandusuudiste kanali Bloombergi andmetel töötles Ust-Luuga sadam 2024. aastal umbes 650 000 barrelit toornafta päevas, mis moodustab umbes 20 protsenti sellest kogusest, mis Venemaa laevadega ekspordib.

Majandusekspert Vare selgitas, et Ust-Luuga sadam on Venemaa suur ekspordisadam, kust tarnitakse peale nafta ka muud kaupa. Ta tõdes, et sadamat varustanud naftapumbajaama kahjustusi ei ole avaldatud ning selle tõttu ei saa hinnata, kui kiiresti on jaam parandatav ja tarned saavad jätkuda.
"Kui juhtuvad plahvatused või mingisugused rikked, siis pannakse pumbajaam seisma ja vahetatakse vastavad pumpamisosad välja. Seal on teatud tehnilised reeglid. Küsimus on nüüd selles, kas venelastel on üldse neid tagavaraosi ja tagavarapumpasid ning kui kiiresti nad on installeeritavad ja kui palju seal muid töid on juurde vaja teha," rääkis Vare. "Igal juhul see on ikkagi nädal-kaks kõige paremal juhul."
"Ust-Luugas on ka mingid varud terminalis, mis tähendab, et esimese hooga võib-olla isegi mõned laevad, mis ette lähevad, saavad veel kauba peale. Aga sealt edasi tekib probleem, sest uut naftat enam peale ei tule ja midagi laadida ei ole," ütles Vare.
Ta täheldas, et nafta varustamise peatamine on igal juhul Venemaale tunnetatav ning et Läänemerel sõitvad Vene varilaevastikku kuuluvad tankerid on valdavalt seotud just Ust-Luuga sadamaga. "Kas nad jäävad tühjalt siin ulpima või juhtub midagi muud – ei oska öelda, aga igal juhul on see valus löök."
Vene naftasektor on olnud viimasel nädalal Ukraina rünnakute all. Lisaks Tveris asuvale pumbajaamale sai mitu korda droonitabamuse ka Rjazani oblasti naftarafineerimistehas ning Volgogradi oblasti naftatöötlemistehas. Ukrainlased lõid nende rünnakutega rivist välja viis protsenti Venemaa nafta rafineerimisvõimest.
Vare rääkis, et rünnakud naftataristu vastu on seotud Ukraina strateegiaga survestada Venemaad sõda lõpetama.
"Inimeste varustamine ei ole väga suur mure Vene võimudele, küll aga on sõjaväe varustamine. Näiteks Rjazani tehas viidi rivist välja ukrainlaste drooni rünnakuga seade, mis tootis lennukikütust TS1, mis on kasutatav rasketes klimaatilistes tingimustes Arktikas ja samuti üldse Vene lennukite sõjatehnikas. See tähendab, et praktiliselt võeti pool selle kütusetoodangust korraga turult ära ja see on kindlasti valus," ütles Vare.
Saks: naftataristu ründamisega näitab Ukraina võimet põhjustada globaalse mõjuga aktsioone
Rainer Saks ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Ust-Luuga sadam on Venemaale toornafta ekspordi mõttes väga oluline sissetulekuallikas, kuid rünnaku mõju sõltub sellest, kaua terminal tööst väljas on. Rünnakutega Vene naftataristu pihta näitab Ukraina enda võimet põhjustada globaalse mõjuga aktsioone, märkis ta.
"Siin loeb ju see, kui pikaks ajaks need tehased rivist välja lähevad. Aasta lõikes need [pihta saanud naftarajatised] annavad kokku võib-olla 16–18 protsenti toodangust, aga kui nad jäävad rivist välja ainult kuuks ajaks, siis ei ole see ju märkimisväärne mõju," rääkis Saks.
"Kindlasti ta on selline ründetegevus, mis mõjutab kõige olulisemat majandusharu Venemaal ja see kindlasti vähendab Venemaa riigisissetulekut," lisas ta.
Varilaevastiku tegevust Ust-Luuga sadama naftatarnete peatumine Saksa sõnul ei lõpeta.
"Selleks peab Ust-Luuga väga pikaks ajaks rivist välja jääma. Peale selle Soome lahe rannikul on veel kaks Vene terminali. Ta päris ära ei lõpeta naftaeksporti siin piirkonnas," ütles Saks.
Saks rääkis, et naftataristu ründamisega näitab Ukraina enda võimet põhjustada Venemaale suurt majanduslikku kahju, millel on võimalike rahuläbirääkimiste kontekstis oluline mõju.
"Meedias ja lääne poliitikute hulgas on levinud narratiiv, et Ukraina on kaotamas ja ei olegi neil midagi teha. Tegelikult see tõele ei vasta ja ukrainlased näitavad, et nad on saavutanud võimekuse korraldada kaugrünnakuid Venemaale," lisas Saks.
"Siin taustal on veel ka spekulatsioon, et USA eelmine president Joe Biden kuidagi survestas neid mitte ründama Venemaa naftatööstust, et vältida naftahinna tõusu maailmaturul. Ukrainlased nüüd näitavad, et kui nendega ei arvestata, siis nad on võimelised põhjustama ka globaalse mõjuga aktsioone," ütles ta.
Kaitseministeerium: rünnakud naftataristule avaldavad psühholoogilist mõju Venemaa ühiskonnale
Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju sõnul avaldavad rünnakud naftataristule psühholoogilist mõju Venemaa ühiskonnale. "Nad ikkagi saavad pihta, hoolimata kõigest sellest, mida siseriiklikult räägitakse. Seda kajastatakse ka meedias," märkis ta.
Kaju täheldas, et Ukrainal õnnestub oma rünnakutega Vene energiataristule aeglustada Vene sõjamasina rahastamist. "Kui selle läbi tekivad viivitused Vene relvajõududel kütuse tarnimisel, siis see on samm Ukraina edu suunas. Eks Ukraina sellest ka lähtub, kui nad suudavad seal oma eesmärgi saavutada, siis läheb ka neil rindel võib-olla kergemaks."
Ukraina ründas Ust-Luuga sadamat 2024. aasta alguses ka droonidega.
Toimetaja: Valner Väino, Maria-Ann Rohemäe