Oliver Laas: juturobotid ja kriitiline mõtlemine
Juturobotite ja teiste tootva tehisintellekti lahenduste haridusse integreerimisel tasuks olla pigem ettevaatlik, tasakaalustades nende kasutamist kriitilist mõtlemist arendavate tegevustega, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
Kui ChatGPT ja teised tootvat tehisintellekti (generative artificial intelligence) kasutavad teenused 2022. aastal laiema avalikkuse tähelepanu pälvisid, siis reageerisid ülikoolid peamiselt keeldude ning käskudega. Nüüd vaatavad nad, osalt neid samu tehnoloogiaid arendavate või kasutavate ettevõtete mõjul, kuidas tootvat tehisintellekti õppetöösse integreerida.
Ühelt poolt võib see tõepoolest kasvatada töötajate produktiivsust ja parandada tudengite tulemusi. Teisalt ei saa välistada, et tulemus võib olla oodatule vastupidine – kahanevad kriitiline mõtlemine ning süvenemisvõime.
Dialoogis "Phaidros" jutustab Platon Sokratese suu läbi loo jumal Thotist, kes tutvustab vaarao Thamusele kirja. Viimane ütleb Thoti avastuse kohta, et "see toob unustamise nende hingedesse, kes selle ära õpivad: nad ei harjuta oma mälu kasutamist, sest nad usaldavad kirja, mis on väline ja sõltub teistele kuuluvatest märkidest, selmet püüda sisemiselt ja iseseisvalt meelde jätta".
David Chalmersi ja Andy Clarke'i laiendatud vaimu teesi kohaselt võimaldavad osa tehnoloogiaid, nagu kalkulaatorid või märkmikud, meil osa tunnetuslikke protsesse, nagu arvutamist või meelde jätmist, ajust väljaspool sooritada. Selline tunnetuslik delegeerimine (cognitive offloading) ehk tunnetuslike ülesannete välistele abivahenditele üle andmine aitab vähendada nende sooritamiseks vajaminevat pingutust.
Optimistid leiavad, et tunnetuslike ülesannete tehisintellektile delegeerimine laseb inimestel keskenduda keerulisemate ja strateegilisemate probleemide loomingulisele lahendamisele. Ekspertide puhul võib see mõningatel juhtudel nii olla, kuid millised on selle tehnoloogia kasutamise tagajärjed õppuritele?
Juba rohkem kui kümme aastat tagasi täheldati, et lihtne ligipääs informatsioonile, ja otsingumootorite sage kasutamine, mõjutab kasutajate mälu: informatsiooni sisu asemel mäletatakse üha enam seda, kust informatsiooni leida. Viimasel ajal on Thamuse kahtlused laienenud tootva tehisintellekti kasutamisele vaimu laiendamiseks.
Hiljutises arvamusartiklis arutlevad Ismail Dergaa ja kaasautorid võimaluse üle, et liigne toetumine tootvat tehisintellekti kasutavatele juturobotitele võib kaasa tuua analüütilise, kriitilise ja loova mõtlemise halvenemise kasutajate seas. Nad leiavad, et sarnaselt kasutamata lihastele võivad atrofeeruda ka tunnetusliku delegeerimise tõttu kasutamata jäävad tunnetuslikud võimed ning oskused.
Seda kahtlust paistavad toetavat ka esialgsed empiirilised uurimused. Näiteks ühes käesoleval aastal avaldatud uurimuses tuvastati tähelepanuväärne negatiivne korrelatsioon sagedase juturobotite kasutamise ja kriitilise mõtlemise oskuste vahel. Teiste sõnadega, uuringus osalenute seas hindasid sagedasemad juturobotite kasutajad oma kriitilise mõtlemise oskusi halvemaks kui harvemini kasutajad. Negatiivne korrelatsioon oli tugevam nooremate ja madalama haridustasemega kasutajate seas.
Mainitud uurimuse üks puudus on, et see ei mõõtnud osalejate kriitilise mõtlemise oskusi, vaid piirdus nende endi hinnangutega, mis ei välista võimalust, et sagedastele kasutajatele ainult tundus, et nende kriitilise mõtlemise oskused juturobotite kasutamise tõttu kannatavad. Kuna sarnaseid uurimusi on veel vähe, siis ei saa samas välistada ka võimalust, et negatiivne korrelatsioon on olemas.
Inimese aju on evolutsiooniliselt laisk ja võimalusel kaldub see pigem pingutust vältima. Seega tasuks juturobotite ja teiste tootva tehisintellekti lahenduste haridusse integreerimisel olla pigem ettevaatlik, tasakaalustades nende kasutamist kriitilist mõtlemist arendavate tegevustega. Muidu võime kogemata õõnestada nende oskuste omandamist, mida uute ning hetkel populaarsete tehnoloogiatega toetada soovime.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel