Koos uue õppeaastaga algab sügisel avaliku ja erasektori koostöös loodud haridusprogramm TI-Hüpe 2025. Gümnasistidele ja õpetajatele antakse ligipääs tehisintellekti (TI) õpirakendustele. Projekti ühe algataja presidendi Alar Karise sõnul on eesmärgiks õpetada TI-d "kõige targemalt kasutama."

Algatust on juba erinevate nurkade alt kommenteeritud. Gert Jervan on tähelepanu juhtinud olemasolevate TI rakenduste kehvale eesti keele oskusele. Liina Kersna ja Kristjan-Julius Laak leiavad, et oluline on õpilastele juba varakult õpetada enesereguleeritud õppimist. Karl Pütsepp on kirjutanud sisu asemel haridusuuenduse vormi takerdumisega seotud probleemidest. Senisest avalikust arutelust puudub eetika ning väärtuste rolli käsitlev vaatenurk.

Milles seisneb "tarkus" TI kasutamisel? President Karise sõnadest jääb mulje, et silmas peetakse ennekõike instrumentaalset tarkust, sest oodatud tulemiks on tõsta "eestlaste ning Eesti majanduse rahvusvahelist läbilöögivõimet." Selline tarkus seisneb peamiselt püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamate vahendite valimises.

Arvestades TI ühiskondlikku (näiteks tööturu muutused) ja keskkondlikku (näiteks kliimasoojenemisse panustamine) mõju väidan, et sama oluline (kui mitte olulisem) on praktiline tarkus ehk teadmine, mida Aristoteles tähistas sõnaga phronesis. Selline tarkus seisneb eesmärkide (näiteks referaadi kirjutamise) ning vahendite (näiteks selleks juturoboti kasutamise) moraalses hindamises ja sellest lähtuvas valikute langetamises. Seega peaks nii TI-hüppe raames toimuv õpetajate koolitamine kui ka hilisem õpilaste õpetamine hõlmama TI eetikaga seotud küsimusi.

Kui TI eetika lülitada TI-hüppesse, siis milliseid teemasid tuleks käsitleda? Ühe ettepaneku kohaselt võiks puudutada nelja teemat: privaatsust, jälgimist, autonoomiat ja algoritmilist kallutatust ning diskrimineerimist.

Privaatsus on oluline, sest TI õpirakendusi ja teenuseid pakkuvad ettevõtted koguvad kasutajate andmeid oma mudelite treenimiseks ning teenuste personaliseerimiseks. Kui kasutajateks on valdavalt alaealised, kes on hariduse omandamiseks sunnitud neid rakendusi kasutama, siis on privaatsus eriti terav probleem.

Andmete kogumine, nii mudelite treenimiseks kui ka personaliseeritud õppe pakkumiseks, eeldab õpilaste laiaulatuslikku jälgimist. Isegi kui õpilased või nende vanemad on selleks nõusoleku andnud, siis sageli ei ole tegemist informeeritud nõusolekuga, sest andmete kogumist ja töötlemist kirjeldavaid dokumente ei loeta läbi või ei saada neist aru. Kui jälgimise teel kogutud andmeid kasutatakse automatiseeritud õppeedukuse ennustamiseks või muul moel õpilaste profileerimiseks, siis muutub TI kasutamine haridused moraalselt veelgi probleemsemaks.

Õppeedukuse või teiste isikuga seotud mõõdikute (retsidivismi, laenukõlbulikkuse jne) algoritmiline ennustamine võib omakorda kahandada tema autonoomiat, sest inimest nügitakse algoritmile ning selle loojatele meelepäraseid valikuid langetama. Suured keelemudelid võivad õpilase autonoomiat mõjutada seeläbi, et nügivad oma väljundite kaudu tema kirjalikku või suulist eneseväljendust kultuuriruumis valitseva keelepruugiga kohaldama.

Põhjus seisneb selles, et suurte keelemudelite treenimiseks kasutatavates andmetes on väiksemate ühiskonnagruppide dialektid alaesindatud, mistõttu ei kajastu need ka sageli keelemudelite genereeritud tekstides.

Vastupidiselt levinud eelarvamusele ei ole (masinõppe) algoritmid ega mudelid objektiivsed. Need taastoodavad treeningandmetes kajastuvaid ning nende loojate jaoks enesestmõistetavana näivaid eelarvamusi. Tuttavaks näiteks on pildigeneraatorite sooline kallutatus: õdesid kujutavatel piltidel on sagedamini naised, arste kujutavatel mehed. Kui TI kallutatust õppeprotsessis ei käsitleta, siis võib see võimendada sotsiaalmeedia ning teiste kanalite kaudu õpilasteni jõudvaid diskrimineerivaid eelarvamusi.

Neist ja paljudest teistest teemadest tuleks rääkida nii õpetajatele kui ka õpilastele. TI-eetikat lõimiva TI-hüppe tulemuseks võiksid olla mitte pelgalt instrumentaalselt, vaid ka praktiliselt targad kodanikud, kes suudavad nii oma eesmärke kui ka nende saavutamiseks olemasolevaid tööriistu erinevates kontekstides kriitiliselt hinnata.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.