Uusküla: Trump üritab tollipoliitikaga saada paremaid tingimusi mujal
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles "Ringvaates", et USA president Donald Trump üritab kasutada tollipoliitikat selleks, et saada erinevatelt riikidelt saada paremaid tingimusi oma huvidele.
"Algusest peale on Trumpi tollide poliitika olnud seotud sellega, et ta soovib paremaid tingimusi, kas kaubanduses või siis immigrantide osas või milleski muus osas. Ta ju lubas tolle esimesel päeval kehtestada, aga kui ta võimule tuli, siis ütles, et alles kuu lõpus. Nii, et see oli juba päris suur vastutulek ja andis võimalust läbi rääkida," ütles Uusküla.
Uusküla märkis, et praegune uudis selle kohta, et Mehhiko tollid on kuu aega edasi lükatud, on märk sellest, et ta soovib midagi muud saada, antud juhul paremat piirikontrolli. "See tähendab seda, et ebaseaduslikud immigrandid ei tuleks Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse ja et narkootikumid ei tuleks üle piiri," sõnas ta.
Mehhiko on juba teatanud, et saadab piiri valvama 10 000 sõdurit. "Piir on pikk, nii, et 10 000 tundub palju, aga tõenäoliselt ega sa kõike ju kinni ei võta. Seda tööd jagub päris palju, küsimus on selles, et kas see kuu aega on mõjus või ei ole. Kas nad näevad mingeid muutusi. Ja tõenäoliselt on seal mingid muud tingimused veel juures, Mehhiko peab tagasi võtma immigrante, lennukid peavad saama maanduda. Eks neid asju tuleb juurde," rääkis Uusküla.
Donald Trumpi sõnul kavatseb ta kindlasti kehtestada tariifid ka Euroopa Liidule.
"Nad ei osta meie autosid, meie põllumajandustooteid, nad ei osta pea midagi ja meie ostame pea kõike. Miljoneid autosid, meeletul hulga toitu ja põllumajandustooteid. See, mida Euroopa Liit on teinud on jõledus," ütles Trump.
"See, mis ta vaatab, on kaubandusdefitsiit. Ameeriklased ostavad meie kaupa, aga meie ei osta nende kaupa. See tähendab seda, et nende ettevõtted ei saa tööd," kommenteeris Uusküla.
"Aga teistpidi vaadates, siis Euroopa põllumajandustooted on nii konkurentsivõimelised ja ilmselgelt ju Euroopa ei lase Ameerika põllumajandussaaduseid turule. See kvaliteet üldiselt, millega Ameerikas toodetakse toitu ei ole see, millega eurooplased soovivad toitu osta. Sinna juurde veel kõik see, mis puudutab mutatsioonidega geene ja kõike seda, mis on Euroopas palju rangema kontrolli all olnud," sõnas Uusküla.
"Ta saab lõpetada Euroopa kaupade impordi Ameerika Ühendriikidesse ja sellega ka lõpetada kaubandusdefitsiidi," ütles Uusküla.
Läbirääkimised Euroopa Liiduga puudutavad Uusküla sõnul ka digiettevõtteid. "Väga vabalt on saanud Ameerika digihiiud Euroopas toimetada. Euroopa on seadmas rangemaid reegleid nende käitumisele. See ka kindlasti ameeriklastele ei meeldi," ütles ta.
"Ma arvan, et ta osa impordist sulgebki. Ettevõtted ei saa enam Ameerikasse müüa ja peavad otsima uusi turge," ütles Uusküla.
Samas märkis Uusküla, et Ameerika Ühendriikide roll Euroopa kaubanduses ei ole väga oluline. "Aga konkreetseid ettevõtteid see mõjutab väga tugevalt. Ja eks sealt siis ka seda lobi on tulemas, et proovige läbi rääkida, ehk leiate mingi kompromissi. Ja nii ta saavutabki need paremad tulemused," lausus Uusküla.
Uusküla rääkis, et kui tollid tulevad Euroopale siiski odavamad kui Hiinale, Kanadale ja Mehhikole, siis võib olla paljudel Euroopa ettevõtetel ikkagi võimalus Ameerika turgudele siseneda, sest suhteliselt on kaubad odavamad. Eestis võib see tema sõnul puudutada elektroonikatööstust, masinatööstust, seadmeid ja puidutooteid.
Ameerikas tariifide kehtestamise tulemusena tema sõnul hinnalangust oodata ei ole. "Ei, hinnad tõusevad. Hinnad kindlasti lähevad üles, sest ei ole võimalik odavamalt toota. Kui oleks võimalik odavamalt toota, siis ameeriklased juba toodaks odavamalt. Küll aga võib neid töötleva tööstuse töökohti juurde tulla," ütles Uusküla.
Uusküla rääkis, et Eesti inimese rahakotti võib see puudutada näiteks kütuse hinna näol. Kui dollar läheb kallimaks, siis bensiin meie tanklates läheb kallimaks," rääkis Uusküla.
Toimetaja: Aleksander Krjukov