29. jaanuaril tutvustas Euroopa Komisjon kauaoodatud konkurentsivõime kompassi. See on tähtis strateegiline raamistik, mis sisaldab konkreetseid algatusi. Mario Draghi raportist inspireeritud konkurentsivõime tõstmise strateegia eesmärk on teha Euroopa majandusele täielik restart, jätta selja taha aastakümneid kestnud aeglane kasv ja tootlikkuse stagnatsioon ning kaotada lõpuks meie mahajäämus USA-st.

Plaani käivitamine toimub kriitilisel hetkel, sest viimase kahe aastakümne jooksul on lõhe EL-i ja USA majanduse mahu näitajate vahel kahekordistunud, kasvades 15 protsendilt 2002. aastal 30 protsendile 2023. aastal. Reaalne kasutatav tulu elaniku kohta on USA-s alates 2000. aastast kasvanud peaaegu kaks korda rohkem kui EL-is.

Viimasel kahel aastal olukord isegi halvenes pisut, kuna EL-i majandus jäi oma dünaamilisuses teistele suurtele tegijatele veelgi alla. EL-i 2023. ja 2024. aastate majanduskasvu nimetasid analüütikud aneemiliseks, vastavalt 0,4 ja 0,9 protsenti.

EL-i suurtel majandustel nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on raskusi kasvurajal püsimisega. Euroopa Komisjon prognoosib siiski EL-i majanduskasvu kiirenemist 2025. aastal 1,5 protsendini. Sellest paranemisest siiski ei piisa.

EL-i nukker pilt on tugevas kontrastis USA-ga, kus IMF prognoosib sel aastal 2,7 protsenti kasvu, mis on 2024. aasta tempo lähedal. Selleks, et vähendada EL-i tootlikkuse mahajäämust, peame pingutama rohkem.

Konkurentsivõime kompass kui suuna näitaja

Konkurentsivõime kompass seab Euroopale tee, kus leiutatakse, toodetakse ja tuuakse turule tulevikutehnoloogiaid, teenuseid ja puhtaid tooteid, olles ühtlasi esimene kliimaneutraalne maailmajagu.

Kompassil on kolm peamist suunda:

1. Tugev tõuge tootlikkuse kasvule innovatsiooni ja süvatehnoloogiate abil.
2. Puhas tööstus ja taskukohane energia.
3. Kriitiliste sõltuvuste vähendamine ja julgeolek.

Need kolm eesmärki põhinevad omakorda viiel alustalal: lihtsustamine ja regulatiivse koormuse leevendamine, ühtse turu Euroopa Liidu siseste tõkete vähendamine, rahastamine, oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ning poliitika parem koordineerimine. Suur rõhk on teadmistel ja tehnoloogiatel, olgu see tehisintellekt, biotehnoloogia, puhas energia, robootika või biotehnoloogia.

EPP fraktsioon, kuhu mina kuulun, tervitas algatust, nõudes samas konkreetsemate meetmete kiiremat võtmist. Saame palju toetavaid signaale ka äriringkondadest.

Kompass annab suuna, visandab tee järgmisteks aastateks ja juhib Euroopat kasvu ja innovatsiooni poole. Komisjon on oma ettepanekud teinud. Nüüd algavad konsultatsioonid ja arutelud detailides. Ükski kompass ei astu meie eest samme ära, need jäävad ikka meie vastutada. Tööpõld on lai, kuid lõpuks loevad kiirus, meie tõhusus ja ühtsus.

Eestil tasub pingutada teistest enam

Eesti majandus on viimasel kolmel aastal olnud EL-i teiste riikidega võrdluses sabassörkijaks. Meie majandus mitte ainult ei pidurdunud, vaid langes ja see langus ulatus kolme protsendini 2023. aastal ja lisaks veel üks protsent 2024. aastal.

Eelmise aasta viimases kvartalis jäi Eesti majandus paigale. See paigalseis oli meie majandusele positiivse alatooniga uudis, sest tähistas pikale veninud majanduslanguse lõppu. Selleks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile 1,1-protsendilist kasvu, mis on siiski taaskord EL-i keskmisest aeglasem. Peame otsima uusi võimalusi, et käivitada taas tugev majanduskasv ja luua rohkem kvaliteetseid töökohti.

Toon välja kolm suunda, kus minu hinnangul on Eestil EL-i uuest strateegiast eriti palju võita.

Esiteks kaitse tugevdamine üleeuroopalise prioriteedina. Vajame võimsat Euroopa kaitsesammast, mis töötaks käsikäes NATO-ga. Tegutsedes koos suudame tugevdada kaitsevõimet ja kaitsta Euroopa välispiire. Eestile on see erakordselt oluline. Meie idapiir on ühtlasi ka EL-i ja NATO piiriks.

Teiseks halduskoormuse lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete. Meie ettevõtete koorem on palju suurem võrreldes näiteks USA omadega.

Von der Leyen ütles selgelt, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete haldus- ja aruandluskohustused vähenevad vastavalt 25 ja 35 protsenti. Esialgsetel hinnangutel leevendaks see erasektori kulutusi 2029. aastaks 37,5 mld eurot. Kui see efekt jaotuks Euroopa riikidele ühtlaselt, saaksid Eesti ettevõtted säästa kokku ligi 90–100 miljonit eurot (arvestades, et Eesti majanduse suurus on umbes veerand protsenti EL-i majandusest). Minu hinnangul oleks see meile väga arvestatav võit.

Kolmandaks on väga suur väljakutse hõlbustada kõikidele juurdepääsu puhtale ja taskukohasele energiale. Euroopa ettevõtted maksavad elektri ja gaasi eest oluliselt rohkem kui nende USA ja Hiina kolleegid. Eesti energiahinnad on samuti väga kõikuvad ning EL-i keskmistest isegi kõrgemad.

Usun, et meil on võimalus muuta Eesti koos kogu Euroopaga uuenduslikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Seda võimalust ei tohi poliitiliste kempluste varjus maha magada.