Oluline teisipäeval, 4. veebruaril kell 19.58:

- Vene armee kaotas jaanuaris kolme diviisi jagu sõdureid;

- Ukraina väed tabasid jaanuaris üheksat Vene naftarajatist;

- Starmer lubas Ukrainale tänavu rohkem sõjalist abi kui kunagi varem;

- Podoljak selgitas Trumpi väljaütlemisi kõneluste kohta;

- Scholz kritiseeris Trumpi ideed võtta Ukrainalt abi eest haruldasi muldmetalle;

- Zelenski: Venemaa üritab endiselt hävitada Ukraina energiasektorit;

- Moskva atentaadis tapeti Donetski sõjapealik;

- Soul: Põhja-Korea väed ei ole Kurskis sõdinud jaanuari keskpaigast saadik;

- DeepState: Venemaa jaanuaris vallutatud ala oli kuue kuu väikseim;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit;

Ukraina valmistab ette Zelenski ja Trumpi meeskondade kohtumist

Ukraina saatkond USA-s töötab presidentide Volodõmõr Zelenski ja Donald Trumpi meeskondade kohtumistesarja korraldamise kallal, ütles Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova usutluses Suspilnõile.

"Me valmistame nii kohtumised kui kõned alati ette. See võtab natuke aega. Ukrainal on (USA uue presidendi meeskonnas) palju rohkem kontakte kui teistel riikidel," vastas Markarova küsimusele, kas jutt on ka Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumisest.

Tema sõnul on saatkonnal head kontaktid välisminister Marco Rubio ja rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Waltziga, kellega tehti koostööd juba enne Trumpi presidendiks valimist.

Venemaa raketirünnaku tõttu hukkus Izjumis viis inimest

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov teatas teisipäeval, et Venemaa rünnaku tõttu hukkus Izjumi linnas viis inimest, vigastada sai vähemalt 55 inimest. 

Rünnakus sai vigastada kolm last, hukkunute seas oli üks rase naine. 

Vene armee kaotas jaanuaris kolme diviisi jagu sõdureid

Vene vägede kaotused surnute ja haavatutena ulatusid jaanuaris 48 240 sõdurini, mis on ligikaudu võrdne umbes kolme motoriseeritud laskurdiviisi koosseisuga.

"Kogu Venemaa täiemahulise sissetungi perioodi jooksul olid Venemaa kaotused suuremad ainult 2024. aasta detsembris – kui vaenlane kaotas 48 670 sõdurit," teatas Ukraina kaitseministeerium, viidates Ukraina relvajõudude peastaabi andmetele.

Sotsiaalmeedias levis teisipäeval ka video Donetski oblastis kaevatavatest ühishaudadest, kuhu maetakse Vene sõdurid.

"It's a f*cking mass grave. They bury men here and then say they're f*cking missing. That's the kind of sh*t going on here."

The video reportedly shows one of the numerous mass graves on the territory of the so-called "LDPR". Diggers work and corpses of Russian soldiers are… pic.twitter.com/evElkBiGoj

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) February 3, 2025

Lahingu intensiivsus rindel püsis jaanuaris kõrge, registreeriti kokku 5087 lahingut.

Sel perioodil heitis Venemaa taktikaline lennuvägi Ukraina kaitsejõudude ja rindeasulate positsioonidele üle 2400 juhitava õhupommi.

Ukraina kaitsjad hävitasid jaanuaris 230 Vene tanki.

"Arvestades, et tankipataljon koosneb 31 sõidukist, kaotas vaenlane nii täielikult hävitatud kui ka kahjustatud tankide näol ligi seitse tankipataljoni," teatas Ukraina kaitseministeerium.

Lisaks hävitasid Ukraina kaitsjad 573 Vene soomusmasinat, mis võrdub peaaegu kolme motolaskurdiviisiga.

Kuu jooksul suutsid Ukraina väed hävitada ka 963 Vene suurtükiväesüsteemi, mis moodustab 50 suurtükiväepataljoni.

Ukraina väed tabasid jaanuaris üheksat Vene naftarajatist

Ukraina relvajõud tabasid jaanuarikuu jooksul üheksat Venemaal asuvat naftatööstuse objekti.

Rünnatud objektide kohta pildi avaldanud Ukraina relvajõudude strateegilise kommunikatsiooni osakond (StratCom) rõhutas, et ilma nafta ja selle müügist saadud rahata on vaenlasel raskem oma armeed varustada.

Starmer lubas Ukrainale tänavu rohkem sõjalist abi kui kunagi varem

Ühendkuningriik annab 2025. aastal Ukrainale rohkem sõjalist toetust kui kunagi varem on andnud, ütles peaminister Keir Starmer.

"Me peame tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukraina kaitset," ütles Starmer esmaspäeval Brüsselis antud ühisel pressikonverentsil koos NATO peasekretäri Mark Ruttega. "See tähendab rindejoone stabiliseerimist, neile vajaliku varustuse ja väljaõppe pakkumist ning seetõttu annab Ühendkuningriik sel aastal Ukrainale rohkem sõjalist toetust kui kunagi varem."

Starmeri kommentaarid tulid mõni nädal pärast seda, kui Ühendkuningriik ja Ukraina allkirjastasid Kiievis ajaloolise 100-aastase partnerluslepingu. Laiaulatuslik kokkulepe hõlmab koostööd sõjalises, energeetika-, teadus-, kultuuri-, majandus- ja muudes valdkondades.

Starmer kirjeldas pressikonverentsil Venemaa täiemahulise sõja laastavaid tagajärgi, millega ta oma hiljutisel Kiievi-visiidil kokku puutus.

"Nägin elamuid, mis olid vaid paar päeva tagasi hävinud," ütles ta. "Kohtasin intensiivraviosakonnas sõdureid, kes paranesid tõeliselt kohutavatest põletushaavadest. Ja kohtasin lapsi, kelle vanemad on praegu rindel, ja see on veel üks meeldetuletus, et see ei ole sõda ainult Ukrainas, vaid sõda Ukraina vastu, nende laste ja nende tuleviku vastu."

Starmeri sõnul on oluline, et Ukraina liitlased, eriti tema Euroopa partnerid, aitaksid Kiievil tema kaitsevajadusi rahuldada. Ta mainis ka USA presidendi Donald Trumpi hiljutist ähvardust kehtestada Venemaale täiendavaid sanktsioone.

"On selge, et see pani (Venemaa presidendi Vladimir) Putini muretsema," ütles Starmer. "Me teame, et ta on mures Venemaa majanduse olukorra pärast. Nii et ma töötan siin, et meie Euroopa partneritega hoida survet Putini energiatuludel ja tema sõjamasinat varustavatel raketitehastel."

Ühendkuningriik ja teised Euroopa riigid on lubanud etendada suuremat rolli Ukraina kaitses Venemaa vastu USA valitsusvahetuse ajal. Trump on juba piiranud USA välisabi Ukrainale ja teistele riikidele ning pole selge, milline on Washingtoni relvasaadetiste tulevik, kommenteeris teate edastanud väljaanne The Kyiv Independent.

Starmer on lubanud, et Ühendkuningriik täidab täielikult oma osa võimalikus rahuvalves Ukrainas, sealhulgas võimalikus Briti vägede koha peale saatmises, et jälgida relvarahu kohapeal.

Briti peaminister teatas jaanuari keskel Kiievis käies, et Ühendkuningriik annab sel aastal Ukrainale enneolematus mahus sõjalist abi, olles juba välja kuulutanud 3,6 miljardi naela (4,3 miljardi euro) ulatuses surmava abi eraldamise.

Podoljak selgitas Trumpi väljaütlemisi kõneluste kohta

USA presidendi Donald Trumpi avalduses sõja lõpetamise läbirääkimiste kohta on teisteks osapoolteks Hiina ja mitmed Euroopa Liidu riigid, teatas esmaspäeval Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Ta kutsus üles suhtuma teemasse rahulikult, kuna juba käivad ettevalmistused selle üle, milline peaks olema sõja lõpetamise stsenaarium. "Et see stsenaarium võtaks arvesse Ukraina ja Euroopa ning ei näeks välja nii-öelda venemeelne," rääkis nõunik.

Podoljaki sõnul tahab Trump mitteformaalset suhtlust üles ehitada Ukraina, USA ja Venemaa tasemel ning seejärel oma plaani esitada. "Täna rõhutan veel kord, sellist plaani veel pole," märkis nõunik.

"Ukraina president räägib selgelt USA maksimaalsest huvist sõja lõpetamise vastu, kuid võtab aega, et mõista, et see on võimalik ainult siis, kui Venemaa on selleks sunnitud," jätkas Podoljak.

Nõunik avaldas jaanuaris samal teemal rääkides arvamust, et kui USA president Trump hakkab suhtlema otse Vene diktaatori Vladimir Putiniga, siis saab ta kohe aru, et Putini-Venemaaga ei ole mõtet millegi üle läbi rääkida ja selle asemel on lihtsalt vaja anda Ukrainale võimekus Venemaad sõjaliselt lüüa.

"Ilmselgelt, kui Trump Putiniga räägib, siis ei ole vahet, on see telefonivestlus või mõni muu formaat, sel samal hetkel saab talle selgeks, et Venemaaga ei ole vähemalt Putini ajal mõtet milleski kokku leppida. Ja et peab lihtsalt lisama veidi rohkem Ukrainale võimet tekitada Venemaale teatud suundades sõjalisi kaotusi või suurendada rünnakuid Venemaal, sest see häirib suuresti Putinit ennast ja tema lähikonda," rõhutas Podoljak.

Nõunik lisas, et samal ajal on vaja oluliselt suurendada sõja hinda Putinile, surudes Venemaa välja üleilmselt raha- ja tööstusturult.

Podoljaki hinnangul on juba praegu näha muutust nii Trumpi enda kui ka tema Ukraina ja Venemaa eriesindaja Keith Kelloggi seisukohas Ukraina sõja lõpetamise kohta, sest nad said ligipääsu teabele Venemaa siseriikliku olukorra ja motiivide kohta. Need on täiesti teistsugused positsioonid, mis tulenevad selgelt arusaamisest, et Venemaaga ei saa kerge olema, et tuleb valida – kas mängida Venemaa diktaatori stsenaariumi järgi või pigistada agressorriik lõpuni tühjaks, rääkis ta.

Scholz kritiseeris Trumpi ideed võtta Ukrainalt abi eest haruldasi muldmetalle

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kritiseeris USA presidendi Donald Trumpi ettepanekut siduda edasine sõjaline abi Ukrainale õigusega pääseda ligi Ukraina haruldaste muldmetallide varudele.

Scholz nimetas seda seisukohta väga isekaks. Saksamaa kantsleri sõnul peaks Kiiev kasutama neid ressursse hoopis riigi taastamiseks pärast sõjategevuse lõppu. 

"Need on peamised ülesanded arvestades tohutut hävingut. Seetõttu tuleb riigi ressurssidega rahastada kõike, mida pärast sõda vaja läheb," rääkis kantsler pärast Euroopa Liidu mitteametlikku tippkohtumist Brüsselis.

President Donald Trump teatas esmaspäeval, et soovib pidada Ukrainaga läbirääkimisi lepingu üle, mille kohaselt Kiiev varustab Ühendriike elektroonikas kasutatavate haruldaste muldmetallidega vastutasuks Ameerika abi eest.

"Soovime sõlmida lepingut Ukrainaga, kus nad kindlustavad abi, mida me neile anname nende haruldaste muldmetallide ja muude asjadega," ütles Trump ovaalkabinetis ajakirjanikega vesteldes.

Zelenski: Venemaa üritab endiselt hävitada Ukraina energiasektorit

Venemaa ei ole muutnud oma eesmärki hävitada Ukraina energiasektor, ütles esmaspäeval oma igaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Venelased ei muuda oma eesmärki hävitada Ukraina energiasektor. Nad jätkavad rünnakuid, kohandades oma lööke pidevalt lähtudes meie kaitsevõimest ja muutes nende tõrjumise raskemaks," sõnas president.

Zelenski tänas õhutõrjevägesid, mobiilseid tuletõrjerühmi, kõiki elektroonilise sõjapidamise üksusi ja elektrooniliste sõjapidamissüsteemide arendajaid.

"Elektroonilise sõjapidamises toimub pidev kiire areng. Peame selles olema palju kiiremad. Täna sain vastavasisulisi teateid kaitsesüsteemist, energiaobjektide kaitsest ja rünnakutest taastumisest," jätkas Ukraina riigipea.

Zelenski lisas, et Ukraina diplomaatidel ja kaitseministeeriumil on uued ülesanded koostööks partneritega.

"Ukrainale õhutõrjesüsteemide tarnimine on kriitilise tähtsusega ja see ei tohi lõppeda. Peame kogu maailmas otsima võimalusi kaitse tugevdamiseks, Ukrainas vajaliku varustuse tootmise suurendamiseks, tootmise lokaliseerimise laiendamiseks ja partnerite litsentside hankimiseks. See on tohutu ettevõtmine ja sellest sõltub suur osa Ukraina tulevikust," seletas president.

Zelenski toonitas juba päev varem, et õhutõrjesüsteemid ja piisav arv püüdurrakette on rahu lähemale toomiseks hädavajalikud.

"Õhutõrjesüsteemid ja piisav arv püüdurrakette on rahu lähemale toomiseks hädavajalikud. Olen tänulik kõikidele meie partneritele, kes meid selles aitavad ja kes mõistavad täielikult, mida me täpselt vajame," rääkis Zelenski.

Ukraina liider tõstis esile ka moodsate õhutõrjesüsteemide nagu Patriot ja IRIS-T tähtsust. Samuti investeeringuid droonitehnoloogiasse ja Ukraina kodumaisesse relvatootmisse. President rõhutas, et need elemendid mitte ainult ei kaitse ukrainlaste elusid, vaid tugevdavad ka rahu saavutamise võimalust.

Moskva atentaadis tapeti Donetski sõjapealik

Moskva ühes eliitelamurajoonis esmaspäeva hommikul toimunud plahvatuses sai surma väidetav kuritegelik autoriteet ja iseseisva Ukraina vastu võidelnud sõjapealik Armen Sarkisjan (tuntud ka kui Armen Gorlovski).

Vene meedia teatel sai elamurajooni Alõje parusa (Punased purjed) ühe hoone trepikojas toimunud isetehtud lõhkekeha plahvatuses üks inimene surma ja neli haavata. Hiljem teatati, et Sarkisjan, kes oli üks haavatasaanutest suri Moskva haigla reanimatsiooniosakonnas.

Ukraina meediakanal LIGA.net kirjutas, et Ukraina on kuulutanud Sarkisjani tagaotsitavaks seoses tema tegevusega 2014. aastal, kui ta oli üks osaline Maidani meeleavalduste mahasurumises. Sarkisjan aitas Maidanile tuua löömamehi, kes ründasid Euroopa-meelseid meeleavaldajaid.

Pärast Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algust organiseeris Sarkisjan aga okupeeritud Donetski oblasti territooriumil Ukraina vägede vastu saadetud pataljoni Arbat moodustamist. Ukraina luureteenistuse andmeil määrati Sarkisjan 2022. aastal okupeeritud aladel asuvate vanglate järelvaatajaks.

Venemaal on ka varem Ukraina-vastases sõjas osalenud tähtsaid sõjaväelasi või sõjakuritegudes süüdistavaid tapetud.

Soul: Põhja-Korea väed ei ole Kurskis sõdinud jaanuari keskpaigast saadik

Venemaale appi saabunud Põhja-Korea sõjaväeüksused ei paista Kurski oblastis, kuhu nad saadeti, olevat osalenud lahingutes alates jaanuari keskpaigast, teatas Lõuna-Korea luureagentuur teisipäeval uudisteagentuurile AFP.

Sellega kinnitati Kiievi andmeid, et põhjakorealased on suurte kaotuste tõttu rindejoonelt minema viidud.

"Alates jaanuari keskpaigast näib, et Venemaale Kurski piirkonda lähetatud Põhja-Korea väed ei ole lahingutes osalenud," teatas Lõuna-Korea riiklik luureteenistus, mille hinnangul võib see olla seotud suurte inimkaotustega.

DeepState: Venemaa jaanuaris vallutatud ala oli kuue kuu väikseim

Vene relvajõud tungisid ka tänavu jaanuaris Ukrainas edasi ja hõivasid 325 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, mis on aga vähem kui ühelgi kuul pärast 2024. aasta augustit, teatas analüütiline projekt DeepState.

"Vaenlane jätkab paljudes piirkondades aktiivseid pealetungioperatsioone, kuid peaaegu kõikjal on võimalik pealetungi tempot aeglustada. Põhimõtteliselt on vaenlase suuremad edasiliikumised olnud tingitud meie vigadest, mida pidevalt korratakse," seisab raportis.

Esitatud statistika kohaselt okupeerisid sissetungijad eelmise aasta augustist detsembrini iga kuu suuri territooriume: augustis 363 ruutkilomeetrist kuni novembris 730 ruutkilomeetrini. Samal ajal jaanuarist juulini vallutas Venemaa väiksemaid alasid: märtsi 39 ruutkilomeetrilt kuni 317 ruutkilomeetrini mais.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 842 930 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

- tankid 9938 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 20 709 (24);

- suurtükisüsteemid 22 655 (+66);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1269 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1053 (+3);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 003 (+92);

- tiibraketid 3054 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 35 921 (+123);

- eritehnika 3733 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.