Kolonelleitnant: Vene väed ei suuda Donbassis pealetungitempot hoida
Vene väed ei suuda Ukrainasse Donbassi üksusi juurde tuua, et pealetungitempot üleval hoida, ütles kaitseväe diviisi staabi operatsioonide jaoskonna ülem kolonelleitnant Mattias Puusepp.
Meedia andmetel on lõppeval nädalal Ukrainas Donbassis sel nädalal lahingutegevus veidi langenud. Puusepp selgitas "Ukraina stuudios", et kui eelnevatel nädalatel on avalike allikate järgi Vene vägede keskmine rünnakute arv Donbassis olnud umbes 170 rünnakut nädalas, siis käesoleval nädalal on see kukkunud 110 juurde.
"Ilmselgelt venelased ei suuda tuua tagantpoolt üksusi peale, et pealetungitempot üleval hoida. Nad just võtsid lähinädalatel ära Kurahhove, Velika Novosilka ja ilmselgelt on vaja seal natukene rindejoon stabiliseerida, kaotusi korvata, tuua tagant uusi vägesid peale. Aga arvestades, et nad iga päev kaotavad üle 1000 võitleja kogu rindejoone ulatuses ja Donbassis, mis on tulipunkt, on ilmselt 600-700 igapäevane kaotuste arv, siis kõike seda väge tagantpoolt järjest peale lükata – uusi inimesi, laskemoona, tehnikat – see kõik võtab aega," rääkis Puusepp.
Jätkuvalt käivad ägedad lahingud Pokrovski pärast. Puusepa hinnangul on Vene vägede plaan see linn ümber piirata ja ära isoleerida. Samas on meedia andmetel alustanud Ukraina väed seal edasitungi, et linna ümberpiiramist takistada.
"Me kahtlemata avalikest allikatest väga ei näe seda, mida ukrainlased seal teevad. Ma arvan, et kuna maavägede juhatus just vahetus, siis seal on tehtud mingisuguseid muudatusi. Kaitseliinid, mis on Pokrovskist lääne ja lõuna pool, on kindlasti täiendatud lähinädalatel ja ma usun, et nad üritavad ikkagi venelaste pealetungi seal kinni panna," lisas kolonelleitnant.
Vene väed jätkavad samas endise taktikaga. "See on selline aeglane edasipressimine tohutute kaotuste hinnaga. Viimase nädala jooksul umbes 10 ruutkilomeetrit on nad tegelikult võitnud seal enda kätte ja selline modus operandi on põhimõtteliselt ikkagi sama: umbes 40 kuni 60 kilomeetrit rindejoone tagant visatakse lennukite pealt pomme, millega üritatakse positsioonid piisavalt maha suruda. Samamoodi kaugtuli ja siis väikesed jalaväegrupid, alates kolmest kuni 20-30 meheni on need, kes üritavad edasi tungida," kirjeldas Puusepp.
Venemaal Kurskis on samal ajal Ukraina väed viimase kuu jooksul rindejoone stabiliseerinud, hoides 400-500 kilomeetri pikkust lõiku, ütles Puusepp. Ukraina relvajõud on tema sõnul teinud seal väikeseid rünnakuid, et saada enda kätte parem maastik.
"Need väiksed vasturünnakud on pigem taktikalise eelise saamiseks ehk parem maastik enda kätte saada. Tundub, et venelased ei ole ka otsustavat tegevust seal käivitanud, nad ei ole sinna toonud kohale sellist massi vägesid, millega oleks võimalik see viimane 500 ruutkilomeetrit tagasi võtta," rääkis kolonelleitnant.
Kuigi Vene võimud nõuavad Kurskis vägedelt kiiremaid tulemusi, ei suuda nad Puusepa sõnul sinna võitlejatele piisavaid vahendeid tagada.
"(Venemaa liider Vladimir) Putin võib nõuda tulemusi, aga kui sinna sellele väegrupeeringule ei tagata vahendeid – nii inimesi, tehnikat, kaugtulevahendeid, lennuväetoetust –, siis ilmselgelt ei ole hetkel see suhtarv venelaste poolt nii palju suurem ukrainlaste omast, et nad suudaksid selle otsustava tulemuse teha. Ja mulle tundub, et ukrainlased on praeguse hetkega suutnud enda kätte saada sellise maastiku, mida nad päriselt ka suudavad kaitsta, kus neil on eelis venelaste üle ja lihtsalt puudub see konstruktsioon, millega nüüd venelased suudaksid hakata seda kaitset kokku rullima," selgitas Puusepp.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Reimo Sildvee