Euroopa Liidu liidrid otsustasid suurendada kaitsealaseid jõupingutusi
Euroopa Liidu riikide liidrid otsustasid esmaspäeval Brüsselis peetud mitteametlikul tippkohtumisel teha rohkem, et tugevdada oma kaitset Venemaa ja muude ohtude vastu, suurendades kaitsekulutusi ja täites lüngad oma sõjalistes võimetes. Samas jätsid valitsusjuhid vastamata küsimusele, mille arvel soovitud kaitsekulutuste hüppeline kasv saavutatakse.
"Palju on juba tehtud, kuid me peame tegema veel rohkem. Peame tegema seda paremini, tugevamalt, kiiremini – ja me peame tegema seda koos," ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Antonio Costa pärast kaitsealase tippkohtumise lõppu.
A lot has been done already on European defence. But we need to do more. We need to do it better, stronger, faster. And we need to do it together.
— António Costa (@eucopresident) February 3, 2025
Now, the time has come to make choices and take decisions.#EgmontRetreat pic.twitter.com/BoS6fwGM5a
Euroopa riigid on viimastel aastatel oma kaitsekulutusi juba suurendanud, reageerides Venemaa 2022. aastal alanud sissetungile Ukrainasse ja üha tugevnevale arusaamale, et nad ei saa järgmistel aastatel enam nii palju loota USA-le. Nende jõupingutusi on tagant lükanud ka kahtlused USA presidendi Donald Trumpi pühendumusest NATO-le ja tema nõudmised Euroopa riikidele kulutada ise rohkem oma kaitsele.
EL-i tippkohtumise algust varjutaski Trumpi nädalavahetusel öeldu, et lisaks tollimaksude kehtestamisele Kanadale, Mehhikole ja Hiinale paneb ta peagi tollid ka Euroopa Liidust saabuvatele kaupadele.
EL-i liidrid leppisid esmaspäeval kokku, et keskenduvad kriitiliste lünkade täitmisele oma kaitsevõimes, nagu õhukaitse, raketid, laskemoon ja sõjaline transport, ütles Costa ajakirjanikele.
Juhid arutasid, kuidas selliseid prioriteete rahastada, kuid ei jõudnud üksikasjalikule kokkuleppele. Euroopa Komisjon nõustus aga otsima paindlikkust reeglites, mida ta jälgib EL-i riikide rahanduse üle valvates, et muuta kaitsekulutuste tegemine lihtsamaks.
"Euroopa vajab kaitsevaldkonnas põhimõtteliselt tõusu. Ja selleks tuleb tugevdada meie kaitsetööstuslikku baasi," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pärast tippkohtumist ajakirjanikele. "Oleme palju aastaid kaitsesse liiga vähe investeerinud. Seetõttu on vaja kaitsekulutusi suures mahus suurendada," ütles ta.
Brüsseli kõnelustel osalesid ka NATO peasekretär Mark Rutte ja Briti peaminister Keir Starmer.
EL-i riikide kaitsekulutuse keskmine jäi mullu alla kahe protsendi SKT-st
Euroopa Liidu riigid kulutasid eelmisel aastal kaitsele keskmiselt 1,9 protsenti sismejanduse kogutoodangust (SKT) ehk umbes 326 miljardit eurot, mis on EL-i hinnangul siiski 30 protsenti rohkem kui 2021. aastal.
Kuid paljud EL-i juhid on öelnud, et peaks kulutama veelgi rohkem. Euroopa Komisjon on hinnanud, et blokil võib olla vaja järgmise kümnendi jooksul kulutada täiendavalt 500 miljardit eurot, et täita kriitilised lüngad Euroopa kaitses.
Trump on öelnud, et NATO liikmesriigid Euroopas peaksid kulutama kaitsele viis protsenti SKT-st – selle näitajani ei küündi praegu ükski alliansi liige, sealhulgas ka USA ise.
Von der Leyen ja Costa ütlesid, et EL-il on mitu potentsiaalset kaitse rahastamise võimalust, sealhulgas riiklikud kulutused, Euroopa Investeerimispanga rolli suurendamine ja erakapital.
Juhid hoidusid avalikult käsitlemast poliitiliselt tundlikku küsimust, kas EL peaks kaitsekulutuste tasumiseks võtma ühiselt laenu.
Diplomaatide sõnul võiks kompromissiks olla ühislaenu arvelt mitte sõjalistele projektide toetuste maksmine, vaid nendele laenamine.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters
