Orpo: EL-i kaitseraha jagamisel peab Soome olema saajate seas

Soome peaminister Petteri Orpo ütles, et kui Euroopa Liit võtab kaitsekuludeks ühislaenu, tuleb raha kasutada eelkõige seal, kus Euroopat esmajärjekorras kaitstakse, ehk EL-i idapiiril asuvates riikides nagu Soome.
Soome valitsus teatas reedel, et riik on avatud arutama kaitserahastamise lahendusi, mis tähendab, et valitsus on valmis võtma ka Euroopa Liidu ühislaenu.
"See on nii eksistentsiaalne küsimus. Soome jaoks on ellujäämise küsimus, et meil oleks piisavalt kaitset ja neid küsimusi räägitaksegi praegu läbi," vahendas Soome rahvusringhääling Yle peaministri sõnu esmaspäeval, kui Brüsselis pidasid kaitseteemadel aru EL-i valitsusjuhid.
Orpo sõnul ei ole praegu midagi rääkida ühislaenu võtmisest, kuid tema hinnangul võiks Euroopa Liit ühislaenuga kogutava rahaga moodustada ühisfondi. Samas ei soovi Soome valitsus Orpo kinnitusel sellist ühisvõlga, nagu võeti koroonakriisi ajal taasterahastu moodustamiseks.
Praktikas oleks erinevus aga peamiselt fondi kasutuseesmärgis – et raha suunataks kaitsesse, rääkis Orpo. Taasterahastu vahendeid jagati tema sõnul kaootiliselt, ilma fookuseta siia või sinna.
Soome peaminister rõhutas ka, et riigid, mis on oma kaitse tugevdamise unarusse jätnud, ei tohiks puudujääki Euroopa Liidu ühislaenu arvelt korvata. Sellesse rühma kuuluvad näiteks NATO riigid, mille kaitsekulutused ei vasta nõutavale kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
"Me ei loo sellist vahendit, mida hakataks kasutama mõne [riigi] tegematajätmiste parandamiseks," märkis ta.
Orpo sõnul peab kaitsesse investeerimine lähtuma vajadusest ja ohust.
"Meil on väga tugevad tingimused ja seisukohad finantseerimise suhtes ja milleks seda kasutada võib," ütles Soome valitsusjuht.
Yle märkis ka, et mitmete teiste EL-i riikide kriitiline positsioon ühislaenu võtmise suhtes ei näi olevat pehmenenud. Nii on Holland tugevalt ühisvõla vastu. Riik nõustus toetama taasterahastu moodustamise aluseks olevat kollektiivset laenu ainult seetõttu, et jäi EL-is üksi, kui ka Saksamaa asus seda ideed toetama.
Saksamaal enne 23. veebruari parlamendivalimisi suuri liikumisi sel teemal praegu ei toimu.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson suhtus kohtumisel ühisvõlga napisõnaliselt, märkis Yle.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Yle