Nauseda kahtleb Euroopa Liidu ühise kaitselaenu võimalikkuses

Leedu president Gitanas Nausėda väljendas kahtlust selle suhtes, kas Euroopa Liidu riigid suudavad leppida kokku ühises kaitselaenus, sest Venemaast kaugemal asuvad EL-i liikmesriigid suhtuvad sellesse mõttesse skeptiliselt.
"Me näeme siis teistsugust lähenemist võrreldes stabiilsusele või minimaalsele eelarvepuudujäägile keskendunud riikidega, nii et ma ei oleks selles küsimuses täna liiga optimistlik," ütles Nauseda pärast esmaspäevast Euroopa mitteametlikku ülemkogu Leedu rahvusringhäälingule LRT.
Presidendi sõnul lahknes kohtumisel Baltimaade ja Poola seisukoht Venemaast kaugemal asuvate ning ühiste kaitselaenude suhtes ettevaatlikumate riikide seisukohast.
Nausėda ütles, et EL-i juhid rääkisid kohtumisel Euroopa ühisest laenuvõtmisest.
"Võime mõelda teatud finantsinstrumentidele, mis loodi koroonapandeemia ajal (Taasterahastu - toim.) või isegi varem, 2008-2009. aasta kriisi ajal," märkis ta.
Esmaspäeval enne kohtumist oli Nausėda rõhutanud, et otsused kaitse rahastamisvahendite osas oleks EL-i tasandil vaja teha juba praegu, ootamata ära EL-i uut mitmeaastast eelarvet (MFF, mis lepitaks kokku aastateks 2028-2034 - toim.).
Ta ütles, et EL peaks arutama ühise kaitselaenu võtmist ning olema kaitselaenust tulenevate puudujääkide käsitlemisel paindlikum. President pooldab ka Euroopa Investeerimispanga mandaadi laiendamist.
LRT märkis, et Leedu otsib kaitse kiiremaks rahastamiseks ühislaenu võimalust. Leedu riigikaitsenõukogu seadis jaanuaris eesmärgiks eraldada aastatel 2026 kuni 2030 riigikaitsele viis-kuus protsenti Leedu sisemajanduse kogutoodangust (SKT), eesmärgiga luua riigi kaitsejõududes diviis.
Valge Maja avalduste peale, et NATO riigid peaksid panustama riigikaitsesse viis protsenti SKT-st, on mõned Euroopa riigid vihjanud, et see oleks neile suur majanduslik koorem, kuid alliansi idatiiva riigid, sealhulgas Leedu, nimetavad seda eesmärki hädavajalikuks.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS