Riigikontroll: hooldekodu keskmise pensioni eest on üha ebarealistlikum

Riik seadis hooldereformiga eesmärgi, et hooldekodukoht peab olema inimesele keskmise pensioni eest kättesaadav. Riigikontroll hindas värskes auditis, et see on muutumas järjest ebarealistlikumaks ning muuta tuleks hooldekoduteenuse rahastamist.
Eestis jõustus poolteist aastat tagasi hooldereform, mille tulemusel pidid inimesed hakkama hooldekodu koha eest vähem maksma.
Nii on see ka läinud: kui enne reformi maksid inimesed hooldekoduteenuse kogukulust kinni umbes 78 protsenti, siis eelmisel aastal sotsiaalministeeriumi hinnangul umbes poole.
Riigikontroll hindab oma värskes auditis aga, et lõppeesmärk, mille järgi peaks hooldekodukoht olema keskmise pensioni eest kättesaadav, on eest ära libisemas.
Märgitakse, et näiteks eelmise aasta aprilli seisuga ei saanud hinnanguliselt iga kolmas inimene omaosalust kaetud oma pensioni ega kohaliku omavalitsuse poolt kuni keskmise pensionini juurdemakstava hüvitise abil.
Nimelt on hooldekoduteenus pärast reformi jõustumist kallinenud ning palju rohkem, kui sotsiaalministeerium prognoosis.
Nii näiteks eeldas sotsiaalministeerium reformi ettevalmistamisel, et hooldekoduteenus kallineb keskmiselt kolm protsenti aastas.
Riigikontrolli andmed näitavad aga, et reformile järgnenud aasta jooksul tõstis hinda 75 protsenti teenuseosutajatest ning seda keskmiselt 15 protsendi võrra.
Mitmes hooldekodus olid hinnad aga isegi 35–40 protsenti kõrgemad.
"Sotsiaalministeerium läks hinnakasvu prognoosidega tugevasti alt ja see on avaliku sektori kulude juhtimise seisukohast murettekitav," märgitakse auditis.
Riigikontroll nendib, et omavalitsustel on praegu vähe hoobasid, kuidas seda hinnakasvu prognoosida või ohjeldada. Seetõttu on riigil keeruline saavutada ühtaegu nii hooldereformi eesmärke kui ka vältida avaliku raha ebamõistlikult suurt kulu.
Omavalitsustele planeeriti eelmisel aastal hooldusreformiga seotud kulude katteks umbes 60 miljonit eurot.
Sotsiaalministeerium ütles, et sel aastal saavad omavalitsused kulude katteks kokku aga 67 miljonit eurot ehk 12 protsenti rohkem kui aasta varem.
"Hooldereformi rahastamismudelisse on sisse kirjutatud justkui kummipaelaefekt, kus avaliku sektori rahastuse mahte tuleks teenuse hinnakasvule automaatselt järele tõmmata, muidu libiseb käest reformi eesmärk muuta hooldekodukoht keskmise pensioniga kättesaadavaks," märgib riigikontroll.
Riigikontroll märgib, et sotsiaalministeerium loodab, et hinnakasv pidurdub turukonkurentsis, kuid kindlustunnet selleks ei ole, kuna meetmed selle mõjutamiseks praeguses rahastusmudelis puuduvad. Arvestades, et teenusekohti on puudu ja nõudlus ületab pakkumist, on hinnakasvu jätkumiseks head eeldused.
Peakontrolör: tekkinud on nokk kinni, saba lahti olukord
Enne hooldereformi tasusid hooldekodu teenuse saaja ja tema lähedased kohamaksumuse valdavalt ise ning omavalitsus osales rahastamisel vaid siis, kui vaja.
Hooldereformiga muudeti aga rahastust nii, et kohalik omavalitsus katab hooldekodu kohamaksumuses hooldepersonali kulu. See on näiteks hooldustöötajate töötasu, samuti tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ja vaktsineerimise ning koolituse ja nõustamise kulu.
Iga hooldekodu ise otsustab, kui palju inimesi seal töötab ning kui suurt palka nad saavad. Omavalitsused saavad kehtestada hoolduspersonali kuluga seotud kohustuste täitmiseks piirmäära ja lähtuda kulude katmisel sellest. Piirmäär peab olema piisav, et tagada teenuse kättesaadavus.
"Kui need piirmäärad jäävad ajale jalgu ja kulud kasvavad kiiremini, siis tekib kohe olukord, kus inimene tõenäoliselt ei saa enam pensioniga seda hooldekodu kohta, nagu oli reformi eesmärk. Ega siis hooldekodud, kes on motiveeritud enda heaolu eest seisma, nähes, et omavalitsused saavad raha juurde rohkem, küsivad ka rohkem raha. See on natuke selline nokk kinni ja saba lahti olukord," rääkis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Riigikontroll märgib, et kuigi hooldekodukohti on tulnud pärast reformi juurde, on neid endiselt puudu.
"Konkreetselt, mis me soovitasime sotsiaalministeeriumile selle aasta jooksul üle vaadata, on see, et kas seda rahastusmudelit annab teha hinnakasvu suhtes kindlamaks, eriti, kui hinnakasv ületab inflatsiooni," sõnas Metsalu-Nurminen.
Riigikontroll soovitab sotsiaalkaitseministril vähendada rahastamise mudelis ka bürokraatiat ning otsida võimalusi kohalike omavalitsuste rahastamise ühtlustamiseks.
Sotsiaalministeerium: reform on esimesed eesmärgid täitnud
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles aga, et hooldereform on oma esialgsed eesmärgid siiski juba täitnud. Inimestel kulub hooldekodu koha peale vähem raha, hooldekodudesse on saanud minna rohkem inimesi ning hooldekodusid on ka juurde tekkinud.
"Perekondade hoolduskoormus on ka vähenenud. See annab võimaluse perel ja tööealistel inimestel keskenduda ikkagi tööle, nad ei pea jääma koju, kui nende lähedane vajab hooldust tunduvalt rohkem, kui tegelikult on päevas töötunde. 2022. ja 2023. aastal tööjõu-uuringutes on tegelikult toodud välja, et üle 1400 inimese on saanud liikuda tööturule ja tegeleda oma igapäevaste tegevustega. Varem pidid nad tegelikult suures mahus hooldama oma lähedasi," rääkis ta.
Tegelikult toob ka riigikontroll oma auditis välja, et kõik ei ole hooldereformiga vaid halvasti.
Audit märgib, et ehkki hooldustöötajate arvu kasv on hinnatõusu üks põhjus, on positiivne see, et hooldustöötajaid on nüüd suhtarvuna klientide kohta varasemast rohkem ning see on eeldatavasti aidanud parandada ka teenuse kvaliteeti. Hooldustöötajate arv hooldekodudes on suurenenud 15 protsendi võrra.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõi vastuses riigikontrollile välja, et on veel vara reformi kohta põhjalikumaid järeldusi teha.
"Aasta pärast reformi on ka omavalitsused ise rõhutanud, et tegemist oli väga olulise ja vajaliku reformiga, mis on tegelikult aidanud paljusid inimesi. Järelduste tegemiseks tuleb reformi rakendumisele anda aega. Kahjuks saavad avalikkuses tihti tähelepanu üksikud negatiivsed näited," kirjutas Riisalo riigikontrollile.
Sotsiaalministeerium hindab lähikuudel, kas hooldereformi juures on probleeme, mis vajavad kiiremas korras sekkumist.
Põhjalikum eritlus selle kohta, millist mõju reform on omanud, valmib ministeeriumil aga pooleteist aasta pärast.
Riisalo kirjutas riigikontrollile, et sotsiaalkindlustusameti 2025. aasta ülesanne on koostöös töötada välja üldhooldusteenuse hinna kujunemise järelevalve metoodika ja juhendmaterjalid hooldekodudele, mis aitab luua läbipaistvust teenuse hinnakujunduses.
Hooldekodudes on umbes 10 000 inimest
Omavalitsuse otsene kohustus on rahastada kohamaksumuses personalikulu, milleks on võimalik kehtestada piirmäär. Piirmäär läheb inimesega kaasa sõltumata sellest, millisesse hooldekodusse ta teenust saama asub. Teenusesaaja maksab majutuse, toitlustuse ja muu sarnase eest, mis ei ole personalikulu. Kui inimesel aga omaosaluse katteks raha ei jätku, peab omavalitsus pakkuma talle vajaduspõhiselt lisaabi.
Kui hooldekodu teenuse saaja sissetulek on Eesti keskmisest vanaduspensionist väiksem, on omavalitsus kohustatud seaduse järgi maksma väiksema sissetuleku hüvitist. Samas peab omavalitsus ka pärast hüvitise arvestust jälgima, et teenusesaaja saab omaosaluse tasumisega hakkama ja see ei takista teenuse saamist.
Majandustegevuse registri andmetel oli 2024. aasta 1. aprilli seisuga Eestis umbes 230 üldhooldekodu. Neis elas umbes 10 500 inimest, kellest 92 protsenti olid vanaduspensionärid. Erahooldekodudes oli 60 protsenti ja munitsipaalhooldekodudes 40 protsenti teenusesaajatest.
Riigikontroll märgib veel, et kui võtta suuremad hooldekoduteenuse osutajad, kellele kuulus 2024. aasta maikuus kokku pool voodikohtadest, siis 2023. aasta lõpetas neist kasumiga 76 protsenti.
Võrreldes 2022. aastaga kasvas nendel teenuseosutajatel amortisatsiooni, intresside ja maksude eelne kasum (EBITDA) 90 protsendil ja puhaskasum 80 protsendil juhtudel.
Rahas mõõdetuna kasvas nende teenuseosutajate peale kokku EBITDA umbes 6,7 miljoni ja puhaskasum ligi 4,4 miljoni euro võrra.
Puhaskasum kasvas riigikontrolli andmetel viis korda.