Riigikohus: üldhooldusteenust peab rahastama kohalik omavalitsus
Riigikohus leidis kolme omavalitsuse pöördumise peale hooldereformi analüüsides, et üldhooldusteenust peab korraldama kohalik omavalitsus, kelle ülesanne on seda ka rahastada. Küll aga on omavalitsusüksustel võimalik nõuda üldhooldusteenuse korraldamiseks raha kohtu kaudu, kui neil ei ole piisavalt raha oma ülesannete täitmiseks.
Eelmise aasta lõpus pöördusid nii Põlva ja Räpina vallavolikogu kui ka Tartu linnavolikogu riigikohtusse, leides, et hooldusreformiga tekkinud lisakohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist teenuse saaja või tema ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne, kuid riik pole selleks raha ette näinud. See rikkus volikogude hinnangul põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt omavalitsusüksusel on õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest.
Omavalitsused tõid välja, et reformi järel pidid omavalitsused hakkama tasuma kõigi hooldekodude klientide eest vähemalt osaliselt hooldekodude arveid, sõltumata teenust vajavate inimeste või nende lähedaste varalisest seisust.
Arvestades vaidluse all oleva küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsusüksuste rahastamise põhimõtetele, andis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle riigikohtu üldkogule, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.
Riigikohtu üldkogu selgitas reedel tehtud lahendis, et sotsiaalhoolekande, sh üldhooldusteenuse, korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuna ta on oma abivajavatele elanikele kõige lähemal. Kuna üldhooldusteenuse korraldamine ei ole riiklik kohustus, ei pidanud riik katma sellega seotud kulusid riigieelarvest. Neid kulusid rahastab omavalitsusüksus oma eelarvest.
Riigikohtu üldkogu rõhutas, et omavalitsusüksustel on siiski võimalus halduskohtule esitatud kaebuses nõuda riigilt omavalitsuslike ülesannete täitmiseks lisaraha, kui kehtiv omavalitsusüksuste rahastamise korraldus ei ole piisav. Neil on võimalik ära näidata, kui palju olemasolevad kulud uue kohustusega suurenesid ning kui palju suurendas riik rahastust või vähendas teisi ülesandeid ja kohustusi. Kui selgub, et eraldatud rahast ei piisa lisandunud kulude katmiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksusel olla õigus nõuda rahastuse suurendamist.
Lisaks selgitas riigikohus, et hoolimata sellest, et sotsiaalhoolekande korraldamine on kohalik ülesanne, peab omavalitsuste rahastamissüsteem olema stabiilne. Praegusel juhul võttis riigikogu seadusmuudatuse vastu 2022. aasta detsembris ehk vahetult enne uue eelarveaasta algust. Kohtusse pöördunutel võis seega puududa mõistlik võimalus valmistuda täitma kohustust, mille riik neile pani. Kui omavalitsusüksuste 2023. aasta eelarve väljaminekud suurenesid muudatuse tõttu ja neil ei olnud võimalik mõistlikul viisil eelarvet muuta, on neil õigus esitada halduskohtule kaebus oma õiguste maksma panemiseks, seisab riigikohtu lahendis.
Kaheksa riigikohtunikku jäid selles asjas eriarvamusele. Nad leidsid, et tegemist ei ole mitte kohaliku, vaid riikliku ülesandega, mille täitmist peab riik rahastama riigieelarvest.
Kohtuotsusega saab tutvuda riigikohtu veebilehel. Samas saab tutvuda kahe eriarvamusega, millest ühe on kirjutanud Julia Laffranque, Kaupo Paal, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv ja Urmas Volens ning teise Hannes Kiris ja Heili Sepp.
Advokaat: see ei ole omavalitsuste rahastamise vaidluse lõpp
Riigikohus selgitas, et omavalitsustel on võimalik nõuda üldhooldusteenuse korraldamiseks lisaraha halduskohtu kaudu. Just selles peitub omavalitsuste jaoks ka riigikohtu otsuse positiivne pool.
"Varasemad riigikohtu lahendid ütlesid seda, et kui omavalitsus tahab riigiga minna vaidlema omavalitsusliku rahastamise üle, et siis peab omavalitsus tõendama, et tal ei jätku raha kõigi omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Aga see lahend taganeb sellest väga rangest nõudmisest ja ütleb, et võib minna ka üksikut ülesannet vaidlema. Selles mõttes väga positiivne ja julgustav. Minu hinnangul ei ole see omavalitsuste riikliku rahastuse vaidluse lõpp, vaid väga positiivne algus," lausus Räpinat ja Põlvat esindav vandeadvokaat Mariliis Timmermann.
Ka Tartu linn kinnitas, et rahasummade üle vaidlemine alles algab.
"Me arvutame välja, kui palju meil tänasel päeval raha puudu on ja väga selgelt anname keskvalitsusele võimaluse vabatahtlikult nende kulude täiendavaks hüvitamiseks. Ja kui tõesti keskvalitsus ei nõustu sellega, siis on võimalus pöörduda halduskohtusse. Ja kui lähtuda riigikohtu suunistest, siis meie ülesanne on võrratult lihtsam. Et me saame jääda ühe ülesande raamesse ja selle ümber kõik oma analüüsid ja arvutused teha," ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Ode Maria Punamäe