"See materjal, mis on ajakirjandusväljaannetes ja erinevates varamutes loodud – kindlasti ei pea seda kergel käel ja tasuta andma," ütles Michal neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. "Eile kohtusime maakonnalehtede ja suuremate väljaannete peatoimetajatega ja seal see oli ka üks põhiteema, et see materjal, mis on kokku kogutud, arhiivides ja erinevate ajalehtede ja väljaannete toimetustes, on ikkagi see varamu, mis on loodud aja jooksul ja mida ei pea kergekäeliselt esimesele küsijale tasuta andma," lisas ta.

Peaministri sõnul on Eesti riik selles küsimuses ajakirjandusväljaannetega samal poolel ja hindab nende loodud materjali, mis on kõrge väärtusega ja väga oluline asi. "Ja seda ei tohi kindlasti anda esimesele küsijale ja praktiliselt sooja käepigistuse eest," rõhutas ta.

Ka kultuuriminister Heidy Purga ütles, et tema hinnangul on Eesti andmebaasid, sealhulgas ka ERR-i käsutuses olevad andmed kulla hinnaga ja neid ei tohiks kergekäeliselt kellegi kätte anda, vaid see  sõltub läbirääkimistest, erinevatest tingimustest.

"Kuigi suund on kahtlemata õige – kindlasti on Eesti jaoks oluline nii kultuuriliselt, majanduslikult ja kindlasti ka julgeoleku aspektist omada võimekust autonoomsete mudelite loomiseks ja treenimiseks. Ja kust me seda standardit mujalt ikka saame, kui Eesti Keele Instituut ja ERR siinhulgas on selle standardi kvaliteedikriteeriumite osas väga olulised. Siin peab vaatama autoriõiguste, litsentsilepingute ja muude lepingute suunas," rääkis Purga.

"Ja kui retooriliselt siia vahele pista ka üks ääremärkus, siis (Facebooki emaettevõte – toim.) Meta teeb äri meie riigis makse maksmata. Me peame seda arvesse võtma," lisas kultuuriminister.

Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar kommenteeris sotsiaalmeedias justiits- ja digiminister Liisa Pakosta lähenemist ja leidis, et eesti keele ja kultuuri kestmine ei sõltu Metast ega X-ist, vaid meie endi võimekustest AI ja suurte keelemudelitega toimetada.

"Üks asi on jagada lihtsalt sõnu ehk keelekorpust, seda võib kaaluda, aga hoopis teine teema on jagada sisu - artikleid, raamatuid, uudiseid, filme ja kõike muud nende sõnadega loodut. Mõte, et me peame kogu autorite loodud sisu suurtele tasuta ära andma, kõlab üsna sarnaselt DT (Donald Trumpi - toim) nõudmisele, et Ukraina peab oma vabaduse eest Ühendriikidele ära andma oma kallid maavarad. Kumbki diil ei ole hea diil."

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis, et eesti keele tuleviku mõttes on tegemist väga olulise teemaga, sest see keelekorpus, mis suurtele keelemudelitele kättesaadav eesti keeles, on väga piiratud.

"See tähendab seda, et kui haridusministeerium plaanib sügisest algatada korraliku tehisaru kasutamise projekti Eesti haridusasutustes, siis suur küsimus on see, kas see tehisaru, mida me kasutame, ka tegelikult eesti keelt kasutada oskab," ütles ta.

Haridusministri sõnul kasutavad AI keelemudelid ka praegu eesti keelt, aga seda väga piiratud keelematerjali baasil, mis neil kasutada on.

"Väga suur osa eesti keele korpusest ei ole täna suurtele tehisarudele kättesaadav. Üks asi on ERR, aga teine on ka Eesti Keele Instituudi keelekorpus, mis ei ole kättesaadav, ei ole kättesaadav ka eestikeelne teadustöö, mis on litsentsiga kaetud – magistritööd, bakalaureusetööd, doktoritööd," rääkis Kallas.

"Kui me tahame, et eesti keel ei kujuneks selliseks keeleks, mis tehnoloogia arenguga kaob tehnoloogiast ära, ehk et see ei kasuta eesti keelt, ei ole võimeline sellel teemal ka edasi arenema – ja me ei taha seda – siis ma arvan, et on väga õige otsus teha see kättesaadavaks ka suurtele keelemudelitele," jätkas ta.

Kuid ka haridusminister rõhutas, et see ei peaks toimuma piiranguteta, vaid peab käima õiguslikult korrektselt.

"Suurtele keelemudelitele eesti keele kättesaadavaks tegemine ei käi nii, et me teeme selle ilma igasuguste piiranguteta kõigile kättesaadavaks. See on siiski kokkulepete küsimus – mis mahus seda teha, seal on õiguslikud küsimused autoriõiguslikel teemadel, seal on õiguslikud küsimused isikuandmete kaitse teemadel ja need tuleb enne õiguslikult ära lahendada," rääkis Kallas.

"Aga kui te küsite minult põhimõtteliselt, et kas Eesti peaks liikuma sinna suunas, et kas eesti keele korpus kättesaadavaks teha, siis vastus on jah, sest vastasel juhul on oht, et eesti keel muutub maailmas palju nõrgemaks," lõpetas ta.

Kallase erakonnakaaslane, justiits- ja digiminister Pakosta ütles neljapäeval ERR-ile, et pooldab eestikeelsete andmete, sealhulgas ERR-ile kuuluva eestikeelse meediasisu tasuta andmist suurtele tehisaru ettevõtetele. Tema sõnul aitab see kaasa põhiseadusest tulenevale eesmärgile tagada eesti keele kestmine.